Книги, похожие на «Барбара Картленд, Lummuses»

Oskar Lutsu 1920. aastal loodud «Nukitsamees» on lastekirjanduse klassikasse kuuluv lugu Itist ja Kustist, kes satuvad metsa marjule minnes kurja nõiamoori küüsi.

Rahapesu ja selle paljastamine on muutunud kuumaks, isegi lausa põletavaks teemaks kogu maailmas. Musta raha vereplekkidest puhastamise ning rahapesijate musta südametunnistuse ümber tiirleb ka Cristina Algeri hoogsa põneviku „Pankuri naine“ tegevus.Ühel novembrialguse tuisusel hommikul astuvad sarmikas mees ja kaunis naine Londonist Genfi suunduva eralennuki pardale. Peagi kaob tormi kätte sattunud lennuk radariekraanidelt ja mõni tund hiljem leitakse Alpidest selle vrakk. Samal ajal ilmneb, et teadmata kadunud on ka võimsa offshore-panga Swiss United siseringi kuuluv pankur Matthew Werner. Tema noorel lesel Annabelil tuleb hakata rinda pistma mehest maha jäänud mõistatustega, mille hulgas on ka šifreeritud sisuga sülearvuti. Innukalt vastuseid otsides jõuab ta järeldusele, et Matthew’ surm ei olnud õnnetusjuhtum ja et nüüd on ohtlike vaenlaste sihikul tema ise.Ambitsioonikas seltskonnaajakirjanik Marina Tourneau on oma elus ja karjääris jõudnud vägagi kõrgele. Olles kihlunud presidendiks pürgiva miljardäri James Ellise poja Grantiga, kavatseb ta lõpetada vägevatest suguvõsadest kirjutamise, sest on nüüd lõpuks ka ise ühe sellise liige. Tema sisenemine New Yorgi kõrgseltskonda toimub ülimalt efektselt. Aga pärast oma ajakirjandusliku mentori Duncan Sanderi ootamatut surma nõustub ta siiski kirjutama veel ühe uuriva artikli. Swiss Unitediga tegeldes avastab Marina paljastavat informatsiooni finantsmaailma tuusade, sealhulgas mõne talle üsnagi lähedase inimese kohta. See artikkel võib anda vastused ka Annabeli küsimustele – muidugi üksnes juhul, kui Marina on valmis selle avaldama.„Köitvad finantspõnevikke tuleb ette harva … Cristina Alger sooritab kõike eksamid … Erutav retk pururikka pangandusmaailma pimedasse kõhualusesse.“ – The Times„Kaasahaarav, rahuldust pakkuv, pingeline ja ajakohane: sellist juhtub päriselus tõenäoliselt ka praegu.” – Lee Child, menukas põnevusromaanide, sh kaasakiskuvate Jack Reacheri lugude autor.

«Pärsia kirjad» on satiirižanri põhjapanevamaid teoseid maailmakirjanduses. Et aga «Pärsia kirjade» huumor ja satiir meile mõistetavad oleksid, oleks ehk kohane meenutada ajastut. Louis XIV, valitsenud suurriiki 74 aastat (kauem pole vist üleüldse keegi maailma ajaloos riiki valitsenud), suri kogu Euroopale kergenduseks 1715.a. Troonipärija Louis XV-nda alaealisuse tõttu hakkas riiki juhtima Orléans'i hertsog Philippe, kes armastas luksust, pidusid ja tralli. Ka paberraha sissetooja John Law' afäär langeb just sellesse ajajärku. Valitseva ringkonna argielu oli üks lõpmata pillerkaar, õukondlaste vaimsel piiratusel polnud aga põhja ega lage… Nojah, tuleb tuttav ette. Tõepoolest, «Pärsia kirju» lugedes jääb mulje, et maailm pole mitme sajandi vältel suurt muutunudki. Aga kas siis šedöövritega pole ikka nii? Eks nad seetõttu šedöövrid olegi, et aeg pole suutnud nende sõnumit kahandada ega ähmastada. … Kaks noort pärslast saabuvad Euroopasse ja mida nad siin kõik näevad ja kuulevad?!?… Lauri Leesi

„Igaüks on peremees ja tedaaustud-hinnatud me kodumaal…“Niiviisi, kaugelt toodud sõnade ja viisiga lauldi Eestimaal punalippude all, kui võõras võim oli siinsed sulased peremeesteks kuulutanud ja õiged peremehed Siberisse pagendanud või oma maal sulasteks teinud. Peremeest on väevõimuga lihtne sulaseks muuta, aga sulasesse õiget peremehetunnet istutada on raske, kui mitte päris võimatu.Nagu ookean veetilgas, nii peegeldus ka Raudiku küla elus kõik see, mis toimus kogu Eestimaal. Kõikide eestlaste kirjutamata juhtsõnaks sai – kohanemine. Selleks, et edasi elada ja kestma jääda.

Siim Veskimehe «Kuu Ordu» on Eesti mastaabis nii mahult kui tuumakuselt üsna erandlik ulmeraamat. Tegu on stiilipuhta žanriulmet esindava tõsiteadusliku fantastika valda jääva moodsa ulmeteosega, mida pole häbi kõrvutada ka ingliskeelses maailmas tänapäeval avaldatava ulmega. Lisaks ohtratele seiklustele ning sõjapidamisele nii Lõuna-Ameerika džunglites, Jaapanis kui kaugel Päikesesüsteemi ääremail leiab lugeja nende kaante vahelt ka esimese Eesti libertaanlikku ilmavaadet tutvustava manifesti. Ning kuigi kirjanik maalib meie koduplaneedi tulevikust äärmiselt düstoopilise pildi, pakub ta selle roiskuva tarbimismaailma kõrvale ka oma utoopiaühiskonna – Kuu Ordu.