Книги, похожие на «Барбара Картленд, Lummuses»

Mart Kivastiku (1963-21..) esimeses esseekogumikus kirjeldataksejermakofiliku pieteeditundega Kunsti ja noormutiliku jultumusegaKunsti tegijaid. Tegijatel jääb üle kas solvuda või armastada Kunstirohkem, kui iseennast. Ars longa… Õnneks räägib autor peamiselt endast. Ja ehkki tema meistrikäegavisandatud portreed on kraabitud mõõgapidemega ateljeede jakõrtside seintele, tunneb uue aastatuhande lugeja seal eksimatultära tõepärase pildi Lennart I valitsusaja kirjandus-, kunsti-, jateatrielu kommetest ja inimestest. Raamatu (esseede) peategelasteks on: Toomas Raudam Imat Suuman Hannes Varblane Valentin Kuik Peeter Volkonski Lembit Saarts Ago Teedema Mart Kivastik Lembit Kurvits Aleksander Müller Jaak Tuksam Enn Tegova Jüri Ehlvest Elmo Nüganen Kalev Kudu Ervin Õunapuu Lennart Meri

Legendaarse Eesti ulmesarja eelviimane osa koondab viie kohaliku ulmekirjaniku lühilood.2013. aastal Eesti ulmeühingu auhinna Stalker võitnud kogumik „Saladuslik tsaar“ pani aluse Eesti ulmes ainulaadsele nähtusele – loodi ühine Eesti-aineline tulevikumaailm, kuhu on panustanud enamik praegu aktiivseid ulmekirjanikke, esitades oma nägemust Eestist ja eestlusest tuhande aasta pärast. Sarja varasemad osad on pälvinud kokku kolm eesti Ulmeühingu Stalkeri auhinda (2013, 2015, 2016). Käesolev kogumik koondab endasse lood Kristians „Mürakas“ Jurmalast, kosmosereisil sündinud mehest.Autoriteks mitmekordsed stalkerivõitjad ning Kirjanike Liidu liikmed Veiko Belials, Joel Jans (võitis hiljuti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel teise koha) ning Maniakkide Tänav. Lisaks võib leida siit kaante vahelt ka hiljutise Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia jutuvõistluse võitja Miikael Jekimovi ja uue lootustandva autori Laura Loolaiu lühilood.

Eduard Vilde 1889. aastal avaldatud novell.

Limonov ei ole väljamõeldud tegelane. Ta on olemas. Ma tunnen teda. Ta on olnud ukraina pätt, Brežnevi-aegse nõukogude underground-kultuuri iidol, New Yorgi paadialune ja Manhattani miljardäri teener. Menukirjanik Pariisis. Ta osales Balkani sõdades ja lõpuks sai temast kommunismijärgse Venemaa tohutu segaduse keskel noorte desperaadode partei vana karismaatiline juht. Ta ise näeb endas kangelast, kuid sama hästi võib teda pidada lurjuseks. Mina talle hinnangut ei anna.Emmanuel CarrèreEmmanuel Carrère (snd 1957) on üks praeguse aja mõjukamaid prantsuse kirjanikke. Puhtast ilukirjandusest alustanud ja juba sellega tuntuks saanud autor on paari viimase aastakümne jooksul liikunud dokumentaalromaani radadel. Just selles žanris on ta välja kujundanud selgesti äratuntava omailma. Carrère’i uus lähenemine sai alguse võikal tõsielulool põhinevast raamatust „Vaenlane” (e.k 2002). Carrère’i dokumentaalromaane iseloomustab autori jõuline kohalolek, kuid samas loobumine hinnangu andmisest. Carrère ei mõista kohut, vaid püüab mõista. Temaga on huvitav kaasas käia.

Raamatus on kaks lugu: «Habakuk Jephsoni ülestunnistus» ja «John Huxfordi äraolek».