Книги, похожие на «A.S. Byatt, Lumm. Sari "Moodne aeg"»

RAAMAT, KUI AVASTUSREIS REISIPAKETT: Lugeja viiakse selle reisi käigus senitundmatusse maailma. Pakett sisaldab nüansirikast ja meeleolukat seestvaadet Bürokraatiamaailmast ning reisi sihtpunktiks on Igaüheriik. HOIATUS: sisenemine Bürokraatiamaailmailma kaitsepookimiseta võib olla kahjulik Teie tervisele! Käsitlege kõiki neid pööraseid kirjeldusi, situatsioonikoomikat ja konstrueeritud Bürokraatiamaailma veidrusi, kui kaitsepookimist innuka tühikargamise ja lõputute „õnneretseptide” vastu. TÕLGE: reisil aitab teid Bürokraatiatõlk – adapter nende vahel, kes teavad, kuid ei räägi, ja nende vahel, kes räägivad, kuid ei tea REISISOOVITUS: võtke seda kirjatükki, kui retke tundmatusse, kui lustakat illustratsiooni ja mõttevirgutajat. Kui Te seejärel leiate, et mõtelda on mõnus, siis võib sellest saada harjumus, võib-olla isegi sõltuvus. Kui te aga hakkate mitte ainult mõtlema, vaid ka mõtlema, mida saab teha teistmoodi, paremini, siis pole see jutuvada olnud asjata ja maailm on jälle kriipsu võrra parem paik. Ja veel üks nipp, olge hoolivad ja austage teisi Inimesekesi, naeratage maailmale ja see naeratab teile vastu. AUTORIST: Bürokraatiamaailma täieõiguslik kodanik aastani 2007. Töötanud kaheksateist aastat Hinnaameti ja Konkurentsiameti peadirektorina kolmeteistkümne valitsuse teenistuses. Olnud Hinnaseaduse ja Võistlusseaduste väljatöötamise töögrupi juht, lugematute komisjonide, töörühmade ja läbirääkimisdelegatsioonide liige. Karastunud Bürokraat. Aastal 2008 emigreerus Igaüheriiki. Käesoleval ajal konsultant, tegeleb kontseptsioonide, majandusanalüüsidele, visioonide/arengukavade koostamisega. Harrastused: maadeavastamine – püüab jätkuvalt leida teed imetabase, inimnäolise, utoopilise bürokraatia ehk Bürotoopia manu. Koolituselt ja maailmavaatelt ökonomist. Loodusesõber: lemmikpuu on 5x15 pruss Meelelaadilt lüürik: lemmikpoeesia – ökonoomiline poeem

"Provintsiarst" on triloogia teine raamat, mis räägib kirurg Toomas Hinnovi loo.Paljudele asjassepühendatuile võivad peategelase Toomas Hinnovi tagant paista tuntud arstiteadlase Arnold Seppo (1917-1980) elukäigu ja karakteri kontuurid. Seda autor ei eitagi, kuigi on tegelaskujude loomisel kasutanud ohtrasti kirjanikufantaasiat. Provintsiarstis püüab Siberist vangilaagrist naasnud Toomas Hinnov saavutada kaht eesmärki: tõestada end taas kirurgina ja taastada perekond. Esimene õnnestub tal hiilgavalt, aga teine… Raamatule eelneb «Siinpool paradiisi» ning järgneb «Hüvastijätt».

Raamat jutustab suhtumisest ja suhetest, kus noore mehe eluperioodi, mida võiks võrrelda kaljuserval kõndimisega, lõpetab juhuslik kohtumine endast kümme aastat vanema naisega. Sedapidi vanusevahe on teadagi ühiskonna silmis vale. Kahe peakangelase (19.a. ja 29.a.) teekond teineteiseni kujuneb sedavõrd keeruliseks, et nende vahel haigutab sõna otseses mõttes kuristik. Suhtesse imbub ärimehest kröösus. Jah, raha omades tekivad suured võimalused, aga sageli ka ohud. Lugedes saategi teada, kuidas Rünno, Katriin ja Rein tulevad toime olukorraga, kus nendega mängivad marionetlikke mänge kõrvalseisjad.

Soomerootsi kirjanik Ulla-Lena Lundberg (s 1947) sai oma romaani „Jää“ eest 2012. a Soome tuntuima, Finlandia kirjandusauhinna. Teose tegevus toimub suure saarestiku väikesel saarel, kuhu pärast sõda saabub uus kirikuõpetaja Petter Kummel koos oma naise ja väikese tütrega. Elurõõmsale ja heatahtlikule pastorile tundub, nagu oleks ta paradiisi jõudnud, sõda on seljataga ja elu hakkab taas rööbastesse minema. Tema kõrval on armastatud naine Mona, kes teeb kõik, et nende elu uues kohas laabuma hakkaks. Väikeses saarestiku koguduses puutuvad nad kokku väga erinevate inimestega alates Nõukogude Venemaalt põgenenud arstist Irene Gyllenist kuni vaikse Posti-Antonini, kellest saab pastoripere kõrval üks romaani kesksemaid tegelasi.Ulla-Lena Lundberg on pärit Ahvenamaa servalt väikesaarelt Kökarilt ja romaan tuginebki suuresti kirjaniku perekonna loole.

Teater on saast.Teater on armastus.Teater on ajaraisk.Teater päästab elusid.Olles pühendanud enam kui pool oma elust näitlemisele, lavastamisele ja näidendite kirjutamisele, jõudsin küsimuseni, mis mõte sel kõigel üldse on. Jäin vastuse võlgu.Tulemuseks on raamatutäis isiklikke, torkivaid ja sapiseid kirju, sest kuidas teisiti neid armastuskirju kirjutatakse? Huulepulgajälgedega ja lõhnastatud paberil? Unustage ära.