Книги, похожие на «Ирса Сигурдардоттир, Lüllikivi»

Islandi krimikirjanduse rahvusvaheliselt tunnustatud kuninganna Yrsa Sigurðardóttiri uus romaan „Lunastus“ jätkab tema lastemaja lugude sarja.Politseinikud saavad kuriteost teada täpipealt niisamuti nagu kõik teisedki ehk Snapchati kaudu. Videosõnumil võib näha andeks paluvat hirmunud tütarlast. Kui ohvri laip leitakse, on see tähistatud numbriga 2.Juurdluses osalev uurija Huldar kaasab ka lastepsühholoog Freyja, kes aitab küsitleda mõrvatud teismelise sõbrannasid. Peagi avastavad nad, et Stella ei olnud sugugi see ingel, kes ta olevat teiste väitel olnud – ent kes võis teda siiski nii palju vihata, et tappis ta?Siis läheb aga kaduma veel üks teismeline ja Snapchatiga saadetakse uusi videoklippe. Freyja ja Huldar jõuavad viimaks ometi kokkuleppele vähemalt kahes asjas ehk selles, et tõde ei ole põrmugi lihtne ja et tapja ei ole oma tegemistega veel kaugeltki ühel pool.Sotsiaalmeedia süngemat poolt käsitlev „Lunastus“ on põnevast põnevam lugu, mis paneb teid enda käest küsima, kas teil on midagi, mille eest andeks paluda.

Raamat jutustab suhtumisest ja suhetest, kus noore mehe eluperioodi, mida võiks võrrelda kaljuserval kõndimisega, lõpetab juhuslik kohtumine endast kümme aastat vanema naisega. Sedapidi vanusevahe on teadagi ühiskonna silmis vale. Kahe peakangelase (19.a. ja 29.a.) teekond teineteiseni kujuneb sedavõrd keeruliseks, et nende vahel haigutab sõna otseses mõttes kuristik. Suhtesse imbub ärimehest kröösus. Jah, raha omades tekivad suured võimalused, aga sageli ka ohud. Lugedes saategi teada, kuidas Rünno, Katriin ja Rein tulevad toime olukorraga, kus nendega mängivad marionetlikke mänge kõrvalseisjad.

Jumala juurde„Sa oled eelmises elus Indias elanud!“ – Niisugust nalja tegi ema terve mu lapsepõlve. Ma istusin palju põrandal, istun siiani. Ja ma ei jätnud vahele ühtegi meie kolhoosi kino filmi, mille tegevus toimus seal värvilisel ja hullul laulude-tantsude maal.Samas tuli India mu pärisellu täiesti ootamatult, võiks isegi öelda, et seletamatute imede näol. Mismoodi täpselt, seda saab lugeda „Kas süda on ümmargune?“ teisest osast. Siinne raamat leiab peategelase Mumbai lennujaamast. Pärast seda tuleb kõike, nagu ühes tõelises India filmis: õppimised, unistused, armumised, lootused, pettumised, pettused, Inglismaa, haigestumine… Ka otsus mitte tagasi minna…„Vahel oled sa valitud oma teele, ja sa ei saa ise teisiti valida,“ ütleb üks tark kõrvalseisja. Nii ma lähengi Indiasse tagasi.Ja juhtub veel igasuguseid uskumatuid lugusid, just selliseid, mille kohta ei oska öelda muud, kui et „võimalikud vaid Indias“. Need lood keerlevad mu sees nagu kaleidoskoop, üheks hetkeks peatab miski aja, ma näen pilti korraks silme ees, ja siis keerleb kaleidoskoop edasi. Tuleb hoopis Venemaa, Setomaa, õigeusu klooster, oma talu. Tuleb tõdemus sellest, et kõik teed viivad jumala juurde, sest kõik teed viivad iseenda sisse.