Книги, похожие на «Йенс Лапидус, Luksuslik elu»

Viimane kord, kui sulle head ööd soovin, ei tea ma, et see on viimane kord. Kui oleksin teadnud, siis oleksin pannud hüvastijättu rohkem energiat. Aga mina ütlen, et lähen vist Ivani juurde magama. Sina ei vaidle vastu. Lased mu minema, pilk ekraanil, mina lähen, lähen, kõige viimast korda lähen sinu juurest ära. Arvan, et me näeme hommikul. Me ei näe. Me ei näe enam kunagi.Ühel hommikul leiab Carolina oma mehe voodist surnuna. Naine jääb väikese pojaga üksi ja on sunnitud alustama täiesti uut elu, vaadates samal ajal tagasi elule, mida elas seni.„Loodame parimat“ räägib ühe armastuse puhkemise, arengu ja ootamatu lõppemise loo kahe paralleelse narratiivina. Üks lugu räägib kahe noore inimese armumisest ja nende suhte arenemisest, teine – peategelase püüdest oma leinaga toime tulla. See on liigutav kokkulepe surma, kuid ka eluga: armastuse ja lapsevanemaks olekuga, moodsa suhte ja selle halastamatute ootustega. Lugeja saab jälgida Carolina elu kümne aasta jooksul, armumist ja leina, elu, mis vaatamata rangele plaanile otsustab olla hoopis midagi muud.Carolina Setterwall on sündinud 1978. aastal Rootsis Salas. Ta on õppinud meediat ja kommunikatsiooni Uppsalas, Stockholmis ja Londonis. Ta elab koos pojaga Stockholmis. „Loodame parimat“ on tema esimene romaan.

Kalle Klandorf: “Palgasõdur. Stockholmi ensüüm” avab immigrantide ja terrorismi seoseid.Endine kriminaalpolitseinik, eriteenistuse juht ja Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ja kaasautori Andreas E. Jakobi sulest on ilmunud põnevusromaanide sarja „Palgasõdur“ viies osa nimega „Stockholmi ensüüm“. Seitsmeaastane immigrant Abdul, kelle isa suri kohaliku politseiniku südametuse tõttu, plaanib aastakümneid hiljem isale antud lubaduse ellu viia ja pühkida talle valusaid mälestusi tekitav paik maailmakaardilt.Raamatu sündmustik areneb selle sajandi esimesel kümnendil Stockholmis ja Pärnus.Tänapäeva Rootsi suurlinnade slummides toimuv meenutab kohati Eestit 90-ndatel aastatel. Iga hetk kärgatavat pommi täidavad kultuuride erinevused, eri usundid, erinev arusaam maailmakorraldusest ja õiglusest. Ühel hetkel see pomm plahvatab, aga tegelikult on keegi, kes kogu seda mängu juhib ja otsustab, millal on õige aeg nupule vajutada. Halliks kardinaliks ongi mees, kes kasvas üles valu ja kättemaksuihaga.Raamatus põimuvad omavahel kaasaegne teadus, kõrgtehnoloogilised relvad aga ka inimlikud tunded kättemaksuihast armastuseni. „Juhuslikul kombel, kui mõelda mõned kuud tagasi lahvatanud haiguspuhangule Hiinas, on meie raamatu üheks tegelaseks raku- ja molekulaarbioloogia praktikant Henrik, kes vaid head soovides töötab välja ravimiks mõeldud aine. See aine reageerib inimese nahaensüümile ja jõuab pindmiste kapillaaride kaudu vereringesse. Kui taolist ravimit aga veidi muuta, võib palju pahandust juhtuda,“ räägib Klandorf.Autorid pühendasid uue raamatu kõigile terrorismivastases võitluses osalenutele ja hukkunutele.2010. aastal ilmus Kalle Klandorfil kahasse Anneli Ammasega raamat «Kalle Klandorf. Jälitaja ja jälitatav». 2013. aastal ilmus “Palgasõdur“ sarja esimene raamat «Palgasõdur. Üksik hunt», 2015. aastal „Palgasõdur. Kassi-Hiire mäng“, 2017. aastal „Palgasõdur. Jaht tuumakohvritele“ning 2019. aastal „Palgasõdur. Agent vastu tahtmist“. 2018. aastal ilmusid „Palgasõduri“ 1. ja 2. osa ka vene keeles.

Rahulikku Torsbyt raputab külmavereline mõrvatöö, kui ühest majast leitakse tapetuna neljaliikmeline perekond. Kohale kutsutakse keskkriminaalpolitsei mõrvarühm, kes sõidab sündmuspaigale juhtumit lahendama ilma olulise liikme Ursulata.Kui peamine kahtlusalune leitakse peagi surnult, muutub juhtum veelgi keerukamaks, sest teo toimepanemiseks on kasutatud sama mõrvarelva. Perekonna mõrvapaika veel kord uurides selgub, et majas on viibinud tunnistaja, kes nüüd on kadunud.Keerukas olukorras tuleb tegutseda kiiresti ja leida tunnistaja üles enne, kui mõrtsukas seda teeb. Jäljed viivad maja taga asuvasse suurde metsa, kust leitaksegi üles 10-aastane tüdruk Nicole.Kuid nähtu ja kogetu on muutnud tüdruku täiesti tummaks. Koletut mõrva pealt näinud vaikivast tunnistajast saab nüüd krimipsühholoog Sebastian Bergmani oskuste proovikivi.Sarja “Sebastian Bergmani needus” neljas osa “Tüdruk, kes ei rääkinud” kandideeris 2014. aasta Rootsi parima krimiraamatu tiitlile.

Vihmasel novembripäeval kutsutakse Frankfurdi politseijaoskonna detektiivid Pia Kirchhoff ja Oliver von Bodenstein uurima kummalist liiklusõnnetust: üks naine on kukkunud jalakäijate sillalt otse all sõitvale autole. Tunnistajad väidavad, et teda lükati. Juurdlus viib Pia ja Oliveri väikesesse külla, kus ohver elas. Septembriõhtul üksteist aastat varem lähevad sealtsamast külast jäljetult kaduma kaks seitsmeteistaastast tüdrukut. Nende mõrvas mõistetakse kaudsete tõendite põhjal süüdi kahekümne kahe aastane Tobias Sartorius, Rita Crameri poeg, kes pannakse kümneks aastaks trellide taha. Pia ja Oliver kuulevad, et Tobias on pärast karistuse kandmist kodukülla tagasi pöördunud. Kohalikud on tulvil vaenu. On rünnak Tobiase emale kuidagi asjaga seotud? Külaelanikke küsitledes põrkavad uurijad vastu vaikimismüüri. Ja siis läheb kaduma järgmine noor neiu ning tundub, et koletislikud minevikusündmused on maalilises maakohas taas ärkamas. Uurimisest saab võidujooks ajaga, sest külaelanike jaoks on süüdlane selge – ja sel korral on nad valmis kohtumõistmise oma kätesse võtma. Kaasakiskuvalt põnev, inimloomuse ja ühiskonna sügavamaid tumedaid hoovusi paljastav mitmekihiline mõrvamüsteerium ei paku mitte ainult haaravat lugu, vaid uurib ühtlasi tagajärgi, mida võivad ühes väikelinnas kaasa tuua kuulujutud, võimumängud ja püüdlus iga hinna eest hoida püsti lugupeetuse fassaadi. „Lumivalgeke peab surema“ on tunnustatud Saksa krimikirjaniku Nele Neuhausi suurepärane põnevik, mis avab tema Bodensteini ja Kirchhoffi lugude sarja.