Книги, похожие на «Armin Kõomägi, Lui Vutoon»

Raamatu „Üks meist valetab“ autori uus tuline põnevik, milles „Tõde või tegu“ osutub surmavaks mänguks.Karen M. McManuse uus põnevik viib meid tagasi Bayview’ keskkooli. Romaanis „Üks meist valetab“ kirjeldatud sündmustest on möödas poolteist aastat. Nüüd on keegi käima lükanud mängu „Tõde või tegu“. See mäng aga ei ole tavapärane, selles kehtivad uued reeglid. Kui mängija valib tõe, on tema kõige süngemad saladused varsti kõigile teada. Kui ta aga otsustab teo kasuks, on ta peagi vastamisi ohu või isegi surmaga. Bayview’ tarmukad teismelised peavad mängualgataja leidmiseks taas koos tegutsema, enne kui on liiga hilja …No kuule, Bayview, sa tead, et oled seda igatsenud.Tere tulemast tagasi Bayview’ keskkooli! Raamatus „Üks meist valetab“ kirjeldatud sündmustest on möödunud poolteist aastat ja noored on oma eluga edasi läinud. Pärast Simoni surma on paljud proovinud tema asemele astuda, kuid keegi pole kuulujuttude levitamisel samavõrra edukas olnud. Kuni praeguseni.Nüüd on alanud mäng, mis ei vaja tutvustamist ‒ „Tõde või tegu“. Kuid see mäng ei ole kaugeltki tavapärane. See mäng on surmatoov. Kui valid tõe, võidakse paljastada sinu kõige süngemad saladused. Alati vali tegu, manitseb ka salapärane mängulooja ise. Paraku võib teoga nõustumine olla ohtlik ja tuua kaasa koguni surma. ÜKS MEIST ON JÄRGMINEKes on see Tundmatu selle mängu taga? Bayview’ teismelised peavad tema leidmiseks taas koos tegutsema, enne kui on liiga hilja … Tikk-takk …Karen M. McManuse närvekõditavas põnevikus kohtub lugeja romaanist „Üks meist valetab“ (2019) juba tuttavate tegelastega. Eesti keeles on ilmunud ka McManuse teos „Kaks suudavad saladust hoida“ (2019).

Kurja loomus” on põnevusromaan, mille sündmustik leiab aset väikeses Põhja-Itaalia mägikülas. New Yorgist pärit filmirežissöör Jeremiah Salinger kolib ajutiselt sinna koos oma naise Annelisega, kes on külakeses üles kasvanud. Salinger väntab mägedes dokumentaalfilmi, mille võtete käigus ta satub kohutavasse õnnetusse. Ainsa ellujäänuna piinab teda Koletise sisin, mida ta üha jälle kuuleb. Et oma üleelamisi unustada, pühendub Salinger aastatetaguse kuritöö uurimisele, mis pandi toime lähedalasuvas Bletterbachi kanjonis. Kolm noort inimest tapeti elajalikul moel ühel 1985. aasta ööl, mil ümbruskonnas möllas metsik torm. Mõrvar on siiani leidmata ja keegi külaelanikest ei soovi seda lugu meenutada. Võib-olla sellepärast, et ainuüksi mõte metsikusest, millega kolm noorukit tapeti, tekitaks neis õudusvärinaid, aga võib-olla ka sellepärast, et neil kõigil on põhjust midagi varjata. Kohalike ja abikaasa Annelise vastupanust hoolimata jõuab Salinger uurimise käigus tõele üha lähemale, kuni päevavalgele tuleb enneolematu hirmutav tegelikkus.““Kurja loomus” jääb tükiks ajaks meelde. Hirmus, õudne, aga väga hästi kirjutatud. Sellised raamatud tõstavad põnevike lati väga kõrgele. Ja mitte lihtsalt põnevike, sest siin oli peale põnevuse veel ka krimi, õudust ning müstikat.” Castorbakar““Kurja loomus” on üks neist põnevikest, millest saaks ka ilma krimiloota päris korraliku romaani – juba enne mainisin, et küla pakub raamatuks ainest ilma mõrvadetagi.” Manni lugemisblogi““Kurja loomus” on meisterlik romaan. Iga element alates atmosfäärist kuni ideaalse tempoga süžeeni oli minu arvates geniaalne.” Raamatukäpp““Kurja loomus” on pööraselt endassehaarav põnevusromaan.” Hyperebaaktiivne

Uku Ratt vihkas juute, vabamüürlasi, sante, venelasi, neegreid, muhameedlasi, hiinlasi ja sotsialiste – kõige enam aga homosid. Ta olevat kunagi ühe kaheksateistaastase homopoisi auto peale võtnud, oma garaaži viinud ja seal kõvasti „töödelnud”. Viimaks olevat ta sinikalisele poisile harjavarre pärakusse torganud. Marek Kahro romaan „Päikseta paradiis” on ilukirjanduslik sissevaade homoseksuaalsesse subkultuuri. Raamatu tegevus leiab aset Tartu ülikoolis, Supilinnas, Zavoodis ja muudes Tartuga seotud tuntud paikades. Kahro eelmine romaan „Kaljud ja kameeleonid” saavutas kirjastuse Tänapäev 2010. aasta romaanivõistlusel III koha.

Kui Henry pole ettevaatlik, teeb naine ta lolliks oma metsikute, sardooniliste naljadega ja ajab ta farmist ja oma peast igaveseks välja. Ta peab olema ettevaatlik. Ta peab naise kinni püüdma, nagu püütakse hirve või metskurvitsat, kui jahile minnakse. Pole kasu metsa minemisest ja hirvele ütlemisest: «Palun lange mu püssi ees.» ei, see on aeglane, õrn lahing.