Книги, похожие на «Armin Kõomägi, Lui Vutoon»

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvajutt.

Postimehe romaanisarja kuuenda raamatu peategelane Esther Greenwood on andekas ja ilus noor naine 1950. aastate New Yorgis. Hoolimata edust ja paljutõotavatest karjäärivõimalustest murdub ta vaimselt – võib-olla lõplikult. Tema mentaalne kokkuvarisemine, enesetapukatsed ja sellele järgnenud kuud vaimuhaiglas on lugejateni toodud erakordses eheduses. Inimpsüühika kõige tumedamatesse nurkadesse tungiv „Klaaskuppel“ on Ameerika kirjandusklassikasse kuuluv erakordne teos. See on šokeeriv, realistlik ja intensiivselt emotsionaalne, samas humoorikas ja elujaatav romaan naisest, kes langeb depressiooni haardesse. Teoses leiab käsitlemist ka ühiskonna eeldustest tulenev ebaõiglus, millega peategelane Esther on noore naisena sunnitud kokku puutuma. Tema võimetus leppida naistele ette kirjutatud koduperenaise rolliga peegeldab ka Plathi kahevahelolekut ja soovi olla korraga nii ema kui ka looja, poetess. 1953. aastal töötas 21-aastane Sylvia Plath külalistoimetajana New Yorgi ajakirjas – töökoht, mille ta sai jutuvõistluse auhinnana. Just sellest eluperioodist kirjutabki ta 1963. aastal ilmunud autobiograafilises raamatus, millega pani enese teadmata aluse uuele sotsiaalset ja kultuurilist ühiskonnakorraldust käsitlevale kirjutamislaadile. Sylvia Plath (1932–1963) sündis Bostonis ja õppis Smithi kolledžis. 1955. aastal astus ta Cambridge’i Ülikooli, kus kohtus tulevase abikaasa Ted Hughesiga. 1960. aastal ilmus Plathi esimene luulekogu „The Colossus“ ja 1963. aastal esimene ja ainsaks jäänud romaan „Klaaskuppel“; luulekogu „Ariel“ avaldati 1965. aastal postuumselt. 1981. aastal avaldatud kogumiku „Kogutud luuletused“ eest, mis sisaldab luuletusi ajavahemikust 1956–1963, pälvis ta Pulitzeri preemia.Postimehe romaanisarjas ilmunud: Jevgeni Vodolazkin „Aviaator“John Fowles „Liblikapüüdja“Stephanie Danler „Magusmõrkjas“Ernesto Sábato „Tunnel“Anaïs Nin „Henry ja June“Postimehe romaanisarjas ilmumas: Penelope Lively „Foto”F. Scott Fitzgerald „Ilus ja neetu”Kevin Brockmeier „Surnute lühiajalugu“Graham Greene „Armastusloo lõpp“

Selle raamatu lühikokkuvõte võiks kõlada: 500 lehekülge puhast satiiri.Kirjutatuna kaheksakümnendate keskel on satiir loomulikult tollase ühiskonna aadressil (aru ma ei saa miks autorit pokri ei pistetud?), kuid tegelaskujud nagu demagoog, aktiivne loll, karjerist, pisikorruptant ja mõtteloid inimene on aktuaalsed tänagi.Ka lõualõksutaja tüüp, millised toona punaparteis suuga suurt linna tegid on igapäevased külalised meiegi meediapildis.Nagu lubatud sai: Satiir, kuid ei, tegelikult on tegemist ikka vägagi tempoka seiklusromaaniga mida läbib punase joonena tegelane justkui Ilfi ja Petrovi kelmiromaanist «Kuldvasikas» (millele autor ka vihjab).Kui me toome segaduse tekitamiseks mängu veel miljon rubla, natuke armastust, ja lubame, et romaanis näksatakse neidist rinnast ning et olulist rolli mängib ka labidas ja hullumajastki pole pääsu, siis usute vast küll, et igav see raamat ei ole!Mõnusat lugemist!

Anton Tšehhovi 1888. aastal ilmunud novell.