Книги, похожие на «Jaan Kaplinski, Looduses ja loodusega»

Surnud turvanaine rohelise energiaga tegeleva suurfirma peahoones. Lagunev merisealaip sama firma direktori laual. Järgmine surm on juba nagu maffiafilmis – kuulihaavadega vana talunik, kellest jääb maha 3 miljonit eurot väärt maatükk, mida tuulegeneraatorite firma endale ihkab. Ja lapsed, kellel kõigil on näpud nii põhjas, kui veel olla saab. No ja siis on veel muidugi keskkonnaaktivistid, kes millegipärast ökoenergia firma elu kibedaks tahavad teha … Detektiiv Pia Kirchhoff, kes on just äsja tagasi jõudnud puhkuselt Hiinas ja sattunud sekeldustesse päranduse tõttu, mille ta isa saab, on kistud järsku uurimisse, mis saab alguse pisikestest asjadest ja kasvab kohutava kiirusega millekski uskumatult suureks. Ning samal ajal peab ta toime tulema oma ekstsentrilise bossi Bodensteiniga, kes juhtub uuesti armuma. Nele Neuhausi „Kes külvab tuult …“ jätkub seal, kus „Lumivalgeke peab surema“ pooleli jäi. Nagu ka esimene raamat, uurib see idüllilisse maakohta seatud krimilugu eelkõige lihtsa inimese süngemat poolt – mis juhtub siis, kui mingi sündmus elus lükkab meid üle piiri, kust enam tagasitulekut ei ole …

Ühes Stockholmi eeslinna kortermajas võetakse kinni viis väljasaatmisele mõistetud aafriklast, kellest üks saab põgenemiskatsel kuulitabamuse. Laskjaks osutub staažikas politseinik, kes on selle mõrva ette kavatsenud. Politsei sisejuurdlust asub läbi viima Keskkriminaalpolitsei eriüksus ehk A-rühm eesotsas Paul Hjelmi ja Kerstin Holmiga. Peaaegu samal ajal leiab murdvaras ühest Stockholmi kesklinna korterist laiba. Hüvastijätukiri, mis viitab enesetapule, sisaldab krüpteeritud sõnumit ja viib uurijad veel ühe võika kuriteo jälgedele. A-rühma kohale laskub mineviku paine, kui selgub, et tulistajat ja Kerstin Holmi seob ühine keeruline minevik. „Suured veed“ on viies raamat Arne Dahli rahvusvaheliselt tunnustatud A-rühma sarjas. Varem on eesti keeles ilmunud „Misterioso“ (2008), „Veresüü paine“ (2010), „Koos mäeharjale mingem“ (2012) ja „Europa blues“ (2013).

Iirimaal sündinud kirjanik Lucinda Riley avaldas oma esimese romaani 24-aastasena. Tema raamatud on kujunenud rahvusvahelisteks menukiteks ning eriti elatakse kaasa tema seitsmest õest rääkivale romaanisarjale. Sarja iga osa keskendub ühele õele. „Päikeseõde” on sarja kuues raamat.Elektra D’Aplièse´i elu paistab eemalt vaadatuna täiuslik – ta on tippmodell, rikas ja kuulus. Ometi on isa surm viinud niigi hapras meeleseisundis Elektra kokkuvarisemise äärele. Püüdes oma eluga hakkama saada, otsib ta abi alkoholist ja narkootikumidest. Tema olukorda see ei paranda, kuid siis saab ta ootamatult kirja täiesti võõralt inimeselt, kes väidab, et ta on Elektra vanaema.Jällegi hakkavad ilmsiks tulema kunagi ammu toimunud sündmused. Murtud südamega Cecily Huntley-Morgan saabub 1939. aastal New Yorgist Keeniasse. Ta peatub oma ristiema juures, kes kuulub kurikuulsasse Õnneliku Oru Seltskonda. Seal kohtub ta Bill Forsythe’iga, farmeriga, kellel on sidemed masai hõimuga. Siis aga avastab ta midagi šokeerivat ning tal ei ole lähenevat sõda arvestades kuigi palju valikuid. Ta siirdub Wanjohi orgu, kus elab isoleerituna ja üksi. Kord kohtab ta aga metsas üht noort naist ja annab talle lubaduse, mis muudab ta elu jäädavalt.

Ema jutustas isa leinavale Blancale muinasjutu sellest, kuidas otsiti lauset, mida sobib kasutada iga olukorra kohta. Selles loos pakuti pärast pikka arutelu välja „Ka see läheb mööda“. Ema lisas: „Valu ja kurbus lähevad mööda, samamoodi nagu eufooria ja õnn.“Nüüd suri Blanca ema ja see romaan, mis algab ja lõpeb surnuaial, räägib kaotusest, lähedase puudumise valust. Kurbusest hoolimata jääb alles mälestus koos elatust ja õpitust ning sõbrannade, laste, Blancale oluliste meeste ja seksi kaudu saab elu uuesti mõtte. Sest need, keda oleme armastanud, ei saa niisama lihtsalt ära kaduda.Milena Busquetsi aus ja kohati halenaljakas raamat „Ka see läheb mööda“ on saamas rahvusvaheliseks fenomeniks, mis on juba tõlgitud mitmekümnesse keelde.

«Puuviljanoppijad» kuulub kirjaniku romaaniloomingu algperioodi. Teose esimene osa jutustab hooajatööliste orjalikust vaevanägemisest ameeriklasest farmeri puuvillaväljadel, mis neile ei anna midagi peale kõige viletsama peatoiduse ja kaltsude; koristustööde lõpul ei jätku kõigil sõidurahagi uue töökoha otsimiseks, nii et kahel mehel tuleb pidada piisava summa saamiseks surmajuhtumiga lõppevat «indiaani duelli». Raamatu teises osas näeme peakangelast Galesi pagaritööstuses; siingi on tingimused lausa talumatud ja otse kisendavad otsustavate muudatuste järele. Nende sissejuhatusena elame kaasa kelnerite edukale streigile. Teose lõpposas tegutseb Gales suure veisekarja saatjana sadade kilomeetrie taha, neilt eredalt kirjutatud lehekülgedelt õhkub võltsimatut avaruse- ja vabadusetunnet, autori suurt armastust looduse vastu, tema kõikehõlmavat humanismi.