Книги, похожие на «Kathleen Tessaro, Lõhnakoguja. Sari "Varraku ajaviiteromaan"»

Ma ei suuda sõnadega väljendada, kui väga mulle see raamat meeldis. Ma oleksin tahtnud, et see kestaks igavesti! – Reese WitherspoonAastaid on jutud Paduratüdrukust kummitanud Barkley Cove’i, vaikse Põhja-Carolina rannikulinnakese elanikke. Kui 1969. aastal leitakse paduralt nägusa Chase Andrewsi surnukeha, kahtlustavad kohalikud kohe Kya Clarki – Paduratüdrukut.Aga Kyat tunnevad vähesed. Tundlik ja intelligentne tüdruk on elanud aastaid üksinda padural, mida ta oma koduks nimetab, leidnud sõpru kajakate hulgast ja õppetunde liivateradest. Elus vaid ühe päeva kooliharidust saanud tüdruk on sündinud loodusteadlane, kes õpib maailma tegelikke reegleid maalt endalt. Kuni jõuab kätte aeg, mil Kya hakkab tundma igatsust puudutuste ja armastuse järele, ning kui tema metsik ilu võlub ära kaks linnakese noormeest, avab Kya end uuele elule – kuni sünnib mõeldamatu.Romaan “Kus laulavad langustid” on erakordselt peen ood loodusele, habras täiskasvanuks saamise lugu ja painav mõrvamüsteerium. Delia Owensi mõtlemapanev, elutark ja sügavalt liigutav romaan tuletab meile meelde, et meid jääb alatiseks saatma see laps, kes me kord olime. “Kus laulavad langustid” on ilmumisest alates olnud New York Timesi raamatumüügi edetabeli tipus.Owensi valulikult kaunis debüütromaan on ülistuslaul loodusele. – The New York Times Book ReviewSelles vaimustavas romaanis on kõike – salapära, romantika ning paeluvad tegelased. – Nicholas SparksPõhja-Carolina ranniku padura rütmidest ja varjudest läbi imbunud erakordselt kaunis romaan. – PeopleKütkestav ja originaalne. Mõrvamüsteerium, kohtudraama, armastuslugu ja täiskasvanuks saamise teekond, mille peategelane jääb lugejatele veel kauaks meelde. – ShelfAwareness

Minu nimi on Amber Reynolds. On kolm asja, mida peaksite minu kohta teadma:1. Ma olen koomas.2. Minu abikaasa ei armasta mind enam.3. Mõnikord ma valetan.Amber ärkab haiglas. Ta ei saa liikuda. Ta ei saa rääkida. Ta ei saa avada silmi. Ta kuuleb kõiki inimesi enda ümber, ent neil pole sellest aimugi. Amber ei mäleta, mis juhtus, kuid kahtlustab, et tema abikaasa on asjaga kuidagi seotud. Vaheldumisi naise halvatud oleviku, õnnetuse-eelse nädala ning kahekümne aasta taguste lapsepõlvepäevikute kaudu küsib see kaasahaarav psühholoogiline põnevik: kas miski saab tõesti olla vale, kui usud, et see on tõsi?Alice Feeney on kirjanik ja ajakirjanik. Ta töötas kuusteist aastat BBC-s, kus pidas uudistetoimetaja, kunsti- ja elamussaadete ning „Kella üheste uudiste“ produtsendi ametit. Ta on Faberi Akadeemia 2016. aasta kursuse lõpetanu. Ta on elanud Londonis ja Sidneys ning rajanud nüüd kodu Surrey maakohas, kus elab koos abikaasa ja koeraga.„Mõnikord ma valetan“ on tema debüütpõnevik, mida on välja antud rohkem kui 15 keeles.

See on lugu ühe noormehe eksirännakutest ja katsumustest elus, erinevatest inimestest ja läbikäidud paikadest. Kodust ja koolist. Armastusest ja vihkamisest. Rahast ja õnnest. Viinast ja pahedest. Elust enesest. Paljud lugejad võivad teatud olukordades ennast ära tunda, võib-olla on ka nemad just midagi sellist kogenud ja läbi elanud. Deja Vu. Oleme me ju kõik siiski inimesed ja inimene eksib oma rännakutel pidevalt. Väljamõeldud tegelasi ja sündmusi leidub siiski, millised on päris, millised väljamõeldud, jäägu lugeja enda otsustada. Hans, kui rahutu hingega peategelane on oma elus rännanud töö ja õnneotsingutel ristirästi läbi Eestimaa ning jõudnud oma otsingutel pidevalt ka välismaale, kohtunud ja suhelnud erinevate inimtüüpidega. Aadlike ja varastega. Maganud nii lageda taeva all kui luksuslikes hotellides. Joonud maanteekraavist vett ja maitsnud parimates restoranides veine. Tundnud raha võimu ja abitust kui seda ei ole. Kohanud oma teekonnal valesid ja ülimat ausust. Kas ta ka sellest midagi õppinud on? See selgub juba lugemise käigus. Üks on selge-samu inimtüüpe leidub nii siin kui sealpool piiri. Ei ole häid ja halbu rahvusi, on head ja halvad inimesed.

Ühel kuumal juulipäeval tõmmatakse Maini jõest Frankfurdi lähistel välja 16aastase tüdruku surnukeha. See kannab märke aastaid kestnud jõhkrast füüsiliselt vägivallast, lisaks võib tema välimuse järgi oletada, et laps on elanud näljas ja eemal päevavalgusest. Keegi ei näi teda taga otsivat ega tea, kes ta on.Pia Kirchhoff saab väljakutse klassikokkutulekul, kus ta on just uuesti kohtunud oma vana sõbratari Emma Finkbeineriga. Lisaks uurimistööle, mis juhtlõngade puuduse tõttu paigal tammub, on Pia hädas endise kolleegi Frank Behnke kiusuga.Samal ajal saab telereporter Hanna Herzmann samal ajal jälile süngele loole, millesse on segatud süüdimõistetud lastepilastaja Kilian Rothemund ja teenekas kõrilõikaja Bernd Prinzler. Ta teab, et see on midagi nii võimast, et temast saaks hetkega täht, kuid produtsent keelitab teda ohtlikust loost loobuma. Hanna jätkab uurimist ning uudishimu läheb talle kalliks maksma.Veelgi kallimalt maksavad aga terve hulk süütuid lapsi, keda Suur Kuri Hunt terroriseerib.„Kuri hunt“ on saksa populaarse krimikirjaniku Nele Neuhausi kolmas eesti keelde tõlgitud raamat, kus uurijad Pia Kirchhoff ja Oliver von Bodenstein lahendavad keerukaid kuritegusid, ise samal ajal kimpus oma elude ja probleemidega. Varem on eesti keeles ilmunud „Lumivalgeke peab surema“ (2015) ja „Kes külvab tuult“ (2016).