Книги, похожие на «John Scalzi, Lõhenenud inimkond. Sari "Sündmuste horisont"»

Siim Veskimehe «Kuu Ordu» on Eesti mastaabis nii mahult kui tuumakuselt üsna erandlik ulmeraamat. Tegu on stiilipuhta žanriulmet esindava tõsiteadusliku fantastika valda jääva moodsa ulmeteosega, mida pole häbi kõrvutada ka ingliskeelses maailmas tänapäeval avaldatava ulmega. Lisaks ohtratele seiklustele ning sõjapidamisele nii Lõuna-Ameerika džunglites, Jaapanis kui kaugel Päikesesüsteemi ääremail leiab lugeja nende kaante vahelt ka esimese Eesti libertaanlikku ilmavaadet tutvustava manifesti. Ning kuigi kirjanik maalib meie koduplaneedi tulevikust äärmiselt düstoopilise pildi, pakub ta selle roiskuva tarbimismaailma kõrvale ka oma utoopiaühiskonna – Kuu Ordu.

Eluratas veereb meie kõigi jaoks pidurdamatult ja halastamatult edasi ning viib ka meie peategelase, kes on paljudele juba tuttav teosest “ Aeg puudutab tõde”, kuid samas nii võõras, uutesse seiklustesse. Saladuseloor varjutab siiani paljusid aastaid tema elatud elust. Saatus paiskab teda aeg-ajalt erinevatesse riikidesse, linnadesse, küladesse ja pillutab teda kohtadesse kus ta kohtub uute ning huvitavate inimestega. Kõik ei olegi nii sõbralikud kui nad esialgu tunduvad. Naistel on jätkuvalt tähtis roll tema elus ja nad muudavad tahes-tahtmatult ja-või tahtlikult tema eluteed. Teda on nende eest hoiatatud, kuid vaatamata sellele, leiab ta ikka ja jälle tee erinevate karakteritega naiste juurde. Nad on nii kaitsvateks ingliteks kui painajalikeks deemoniteks tema elus. Elu õppetunnid jätkuvad. Vana, roheliste silmadega ennustaja oli kunagi öelnud, et naised võivad ta tõsta troonile või hävitada. Oleneb kellega ja kus ta kohtub ning kas ta tahab seda… Seda viimast, naiste läbi hukkumist, uskus mees rohkem. Läbi ajaloo olid naised sõdu põhjustanud ja mehi hullutanud. Miks tema peaks neist teistest meestest erinema? Seiklused jätkuvad. Kohtumine mustlaseidega ja millised on tema ennustused Hansule järgnevaks eluks?

Markii de Sade´i looming kuulub maailmakirjanduse kõige skandaalsema osa hulka. See on egoistliku mõnuõpetuse õigustus, mille tuum seisneb väites, et inimesed on sündinud erinevate kalduvustega ning igaühel on õigus oma kalduvusi järgides mõnu taga ajada.De Sade´i enda kohta on liikvel vastakaid arvamusi. On käsitlusi, mis annavad markiist pildi kui virilast ja impotentsusele kalduvast psühhopaadist ning naeruväärsest grafomaanist, kes täitis prostituutide piinamise eest pälvitud vanglapäevi ja oma isiksuse väärdumusest tingitud hullumaja-aastaid tekstuaalse eneserahuldamisega. Samas on temas nähtud vaprat vabadusvõitlejat ja peaaegu valgustuse ideelist juhti, kes oli hulljulgete mõtteavalduste tõttu sunnitud vaevlema ligi 30 aastat vanglaüksinduses; või erudeeritud ja sügavamõttelist filosoofi ning peenekoelist psühholoogi, kes oli oma kaasaegsetest tohutult ees; või lihtsalt geniaalset ja suurepärast kirjanikku. Perioodil, mil de Sade varjas end võimude eest La Coste´i lossis, palkas tema abikaasa talle seksuaalorjadeks lapsi, formaalselt muidugi teenijateks. Kui kõik seksuaalselt kuritarvitatud lapsed lossist põgenesid, jäi vabatahtlikult de Sade´i juurde üksainus tüdruk – Justine. «Justine ehk Vooruse õnnetused», esimene raamat, mis autoril õnnestus (anonüümselt) avaldada, on de Sade´i menukaim teos. Kuigi see on üsna tüüpiliselt sade´ilik raamat, erineb ta teistest sellepoolest, et vooruslik minajutustaja ei nimeta ühtegi kehaosa ega tegevust õige nimega, vaid kasutab metafoore.Vahetult enne selle romaani ilmumist teatas de Sade põnevuse üles kruvimiseks ühele oma tuttavale: «Praegu trükitakse ühte minu romaani, aga see on liiga amoraalne, et saata seda nii arukale ja kombekale inimesele nagu Teie. Mul oli raha vaja, mu kirjastaja palus mult midagi eriti pikantset, ja ma kirjutasin talle raamatu, mis suudaks kuradigi katku nakatada. Selle nimi on „Justine ehk Vooruse õnnetused“. Põletage see raamat ja ärge seda lugege, kui see peaks juhuslikult Teie kätte sattuma.»