Книги, похожие на «William Shaw, Linnuvaatleja»

„Meelespead” on 1940. ja 1950. aastate Hiiumaal hargnevperekonnalugu, mis kirjeldab väikeste inimeste elu ja otsuseid suurteajaloosündmuste keerises. Loo keskmes on tüdruk nimega Ede, kes elabvanavanemate hoole all ja saab koolis stalinistliku kasvatuse, teadmataseejuures midagi oma vanemate saatusest.Traktorist jõllitas suuremõõdulist kullatud raamis Stalini portreed.„Noh, vaata!” uhkustas Luukere. „Vean meie riigi juhti! On ju Stalin!”„On,” nõustus traktorist. „Aga kuhu sa viid ja miks?”„Viin isakese pildi tema tütrele. Kas sa siis pole kuulnud, et Metsakülaselab Stalini tütar, Ede Müller? Saksa perekonnanimega küll, aga missellest.”Tänapäeva 2015. aasta romaanivõistlusel äramärgitud „Meelespead” onHelju Petsi viies romaan.

Ta viibis vetevallas.Raskusjõudu ei olnud, tõstejõudu ei olnud. Kurssi ei olnud. Orientiire ei olnud. Järgmised ujumisliigutused võisid ühtviisi vabalt viia teda sügavikku või veepinnale või avamerre.Sam Berger jäi paigale, hõljus suures tühjuses ja iga ujumisliigutus võis viia teda surmale lähemale.Sam Bergerit kahtlustatakse mõrvas, mida ta ei ole toime pannud, ja tema partner Molly Blom on koomas. Berger põgeneb saarestikku ja ootab kaitsepolitsei juhtkonnalt korraldusi. Peale politsei ajab teda taga ka Carsten, kaitsepolitsei raudvara, kes on poolt vahetanud ja töötab nüüd terroristide heaks. Stockholmi ähvardab terrorioht ja tagaotsitav mõrvar – kes on pealegi röövinud ühe tüdruku – võib pääseda. Kas Berger on lahendus või osa probleemist?„Vetevald“ on Arne Dahli menukate romaanide „Piirimaa“ ja „Sisemaa“ järg, rahvusvahelise haardega kriminaalromaan, kus autor näitab taas oma meisterlikkust.

Stockholmis Skanseni loomaaias leiab ahmipuuris vääritu lõpu kriminaalse sündikaadi käsul Rootsi saabunud Kreeka gängster. Samal ajal kaovad Slagsta põgenikekeskusest kaheksa Ida-Euroopast pärit naist ja Stockholmi Lõunakalmistult leitakse jõhkralt mõrvatuna juudi emeriitprofessor aju-uurija Leonard Sheinkmann. Mis on neil juhtumeil ühist koltunud päevikuga aastast 1945? Ja kuidas see võiks olla seotud politseiuurija Arto Söderstedtiga, kes veedab oma suure perega puhkust Itaalias Toscana rannikul?Asjasse asub selgust tooma A-rühm komissar Jan-Olov Hultini juhtimisel. Näiliselt seosetuist juhtumeist moodustub võrk, mis ulatub üle Euroopa nii ajas kui ka ruumis.„Europa blues“ sai 2004 Taani krimikirjanduse auhinna (Palle Rozenkrantz Prisen) kui aasta parim rahvusvaheline põnevik. Aprillis 2005 oli teos nr 1 KrimiWelt-Bestenliste’s Saksamaal. Raamatu põhjal on valminud samanimeline 2-osaline telefilm (2012, BBC Four).Arne Dahlilt on eesti keeles varem ilmunud romaanid „Misterioso“ (2008), „Veresüü paine“ (2010), „Intimus“ (2011, kodanikunime Jan Arnald all) ja „Koos mäeharjale mingem“ (2012).

Ohete toa uks oli paokil. Simona ei söandanud astuda ei edasi ega tagasi. Ta kummardus uksepraole nii lähedale kui sai. Süda põksus valjusti. Suu kuivas ja ta tihkas vaevu silmi pilgutada. Siis nägi Simona seda. Varju põrandal. Seal seisis tõepoolest keegi. Keegi, kes oli pikk ja heitis põrandale tohutu suure varju.„Klaaslastest“ ja „Hõbedapoisist“ tuttavad tegelased on taas tegutsemas. Tulekul on lihavõtted ja Simona ootab, et saaks veeta nädala vanaemaga, kes elab Åhusis. Kuid midagi on lahti nii vanaema kui ka majaga, kus ta elab. Vanaema on väsinud ja mõtetesse vajunud. Liiati kuuleb Simona Ohete toas ohkeid ja kriuksuvaid samme. Suured kivikujud aias liiguvad pidevalt, olles näoga kord maja, kord mere poole. Vana kassettmagnetofoni lintidelt kostab salapäraseid hääli ja kutset kiirustada, enne kui hilja. Simona kutsub appi oma sõbrad Billie ja Aladdini, et saladus lahendada.