Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.
Книги, похожие на «William Shaw, Linnuvaatleja»
Sisukirjeldus: Fantaasialugude kogumik «Varjud liiguvad pimeduses»sisaldab enam kui poolsada erinevas pikkuses fantaasia- ja õuduslugu,milles on seiklusi, maagiat ja ka seksi. Lugude tegevus toimubtänapäeval, minevikus, tulevikus ja määratlemata aegadel, nüüdses jamuinasmaailmas, tegelasteks lisaks inimestele haldjad, deemonid,surematud, zombid, vampiirid, härjapõlvlased, koerakoonlased ja teisedVarjumaailma tegelased.Autor alustas fantaasialugude kirjutamist mõningate rahvasuus liikunudõuduslugude kirjapanekuga. Kuivõrd selliseid pajatusi on siiski vähe,hakkas Ed Vecin neid ise välja mõtlema ja suurem osa neist ongikogumiku kaante vahel. Kirjaniku loomingut on mõjutanud PoulAnderseni, J.R.R. Tolkieni, Christopher Paolini, George. R. R. Martinija paljude teiste fantaasiakirjanike teosed.Järgmise raamatuna ilmub autoril tõenäoliselt «Atlantis ärkab ellu»,mis kirjeldab kunagiste Atlantise asukate järglaste elu ja võitlusitänapäeva maailmas.
Hendrik Groeni ülimenukate salapäevikute eellugu
Hendrik Groen ja Evert Duiker, truud sõbrad nii heas kui halvas, on 70+ ja naudivad rahulikku vanaduspõlve. Nad käivad teineteisel külas, mängivad malet ja räägivad elust. Ühel päeval on aga rahu rikutud, kui Evert ilmub Hendriku poole, üllatusena kaasas väike külaline. Meeltesegaduse hoos on ta endaga kaasa toonud hetkeks valveta jäetud võõra lapsevankri koos lapsega. Evert peab seda algul heaks naljaks, Hendrik aga arvab vastupidi. Lapsehoidjatena käituvad sõbrad väga eeskujulikult, nuputades samal ajal, kuidas väiksekest võimalikult kiiresti ja märkamatult vanematele tagasi toimetada. Kuid tahtmatust kasuvanemlusest loobumine ei osutugi nii lihtsaks, sest kadunud lapsega seoses on omad huvid ka kooli haldusjuhil, linnapeal ja nii mõnelgi teisel.
„Väike üllatus“ on kolmas osa Hendrik Groeni raamatusarjast. See ei räägi Hendriku ja Everti elust hooldekodus, kus nad kõik pea peale pööravad, vaid ajast, kui mõlemad veel oma kodus elavad ja teineteisel külas käivad. Muul ajal tegeleb Hendrik eelkõige maailmaparandamisega, saates ajalehtedele kriitilisi lugejakirju, mis on sepitsetud talle iseloomulikus humoorikas stiilis.
Hendrik Groen ja Evert Duiker, truud sõbrad nii heas kui halvas, on 70+ ja naudivad rahulikku vanaduspõlve. Nad käivad teineteisel külas, mängivad malet ja räägivad elust. Ühel päeval on aga rahu rikutud, kui Evert ilmub Hendriku poole, üllatusena kaasas väike külaline. Meeltesegaduse hoos on ta endaga kaasa toonud hetkeks valveta jäetud võõra lapsevankri koos lapsega. Evert peab seda algul heaks naljaks, Hendrik aga arvab vastupidi. Lapsehoidjatena käituvad sõbrad väga eeskujulikult, nuputades samal ajal, kuidas väiksekest võimalikult kiiresti ja märkamatult vanematele tagasi toimetada. Kuid tahtmatust kasuvanemlusest loobumine ei osutugi nii lihtsaks, sest kadunud lapsega seoses on omad huvid ka kooli haldusjuhil, linnapeal ja nii mõnelgi teisel.
„Väike üllatus“ on kolmas osa Hendrik Groeni raamatusarjast. See ei räägi Hendriku ja Everti elust hooldekodus, kus nad kõik pea peale pööravad, vaid ajast, kui mõlemad veel oma kodus elavad ja teineteisel külas käivad. Muul ajal tegeleb Hendrik eelkõige maailmaparandamisega, saates ajalehtedele kriitilisi lugejakirju, mis on sepitsetud talle iseloomulikus humoorikas stiilis.
Politseinik Harry Hole saadetakse Sydneyssse, et ta aitaks Austraalia politseid noore Norra naise mõrva uurimise juures. Oma teekonnal Sydney valgustkartvates piirkondades kohtub ta prostituutide ja kupeldajate, transvestiitide, klounide ja diileritega. Ja mõne Austraalia põliselanikuga. Harry Hole on sõitnud Norrast nii kaugele, kui üldse sõita saab, juhtum on keeruline ning ööpimeduses mõrvarit jahtides tuleb tal navigeerida üksnes nõrga kaja abil.Politseiuurija Harry Hole lugude ja ka filmilinale jõudnud menuromaaniga „Pearahakütid” on Jo Nesbøst (snd 1960) saanud kirjandusmaailmas tõeliselt arvestatav nimi. Kriitikud on tunnustanud teda kriminaalromaani piiride avardamise ning kõrge kirjandusliku kvaliteedi eest. Lisaks on ta pälvinud rohkelt tunnustust Doktor Proktorist jutustavate lasteraamatute eest. Tema teoseid on välja antud rohkem kui 40 riigis.336 lk
Liz ja Christopher taipasid oma kohtumise esimestel minutitel, et nende saatuses on toimunud pööre. Kuid nende teel õnnele oli palju takistusi, mille nad pidid ületama, enne kui mõistsid, et armastus on ülim tunne kõigi teiste tunnete seas.
Ühel talveõhtul sisenevad kolm terroriorganisatsioonile Daesh truudust vandunud inimest Göteborgi raamatupoodi. Sinna on kutsutud esinema koomiksikunstnik, räägitakse sõnavabadusest ja jumalateotamisest. Kunstniku esinemise katkestab püstolipauk, puhkeb paanika ja kõik poes viibijad võetakse pantvangi. Kuid üks kolmest ründajast, noor naine, kelle ülesandeks on vägivalda filmida, pöördub rünnaku ajal oma kaaslase poole ja sosistab: „Kõik on vale. Me ei tahtnud siia tulla. Me peaksime jalga laskma.“Kaks aastat hiljem kutsub seesama naine kohtupsühhiaatriakliinikusse kirjaniku, kelle raamatuid ta on lugenud. Ja kirjanik läheb, ehkki vastumeelselt, sest tahab tuua selgust müsteeriumisse, kuidas sattus Belgia tüdruk äkki Rootsi, mäletamata oma nime ja oskamata enam oma emakeelt.„Nad upuvad oma emade pisaratesse“ on lugu tänapäeva maailmast, lootusest ja lootusetusest, sõprusest ja reetmisest. See on düstoopia apartheidiühiskonnast, kus Euroopa väärtused on muutunud totalitaarseteks tõekspidamisteks, kuid ka lugu julgest katsest luua alternatiivseid versioone kohutavaks tulevikuks.Johannes Anyuru (snd 1979) on Rootsi kirjanik ja luuletaja. 2003. aastal debüteeris ta luulekoguga „Det är bara gudarna som är nya”(„Uued on vaid jumalad”). Ta on avaldanud kolm luulekogu ja neli romaani, pannud luulet räpivormi, kirjutanud ka teatrile. Teda on tunnustatud mitme auhinnaga. 2017. aastal sai ta Rootsi mainekaima kirjandusauhinna – Augustipreemia – romaani „Nad upuvad oma emade pisaratesse“ eest.
Понравилось, что мы предложили?