Книги, похожие на «Ketlin Priilinn, Liiseli võti»

„Doktor Živago“ on Vene kirjaniku Boriss Pasternaki (1890–1960) maailmakuulus romaan (esmatrükk 1957 Itaalias), kuhu autor on enda sõnutsi sisse kirjutanud iseenda elu salajased läbielamised ning mõttepesad. Suurteoses esitatakse panoraamne pilt Venemaa arengust alates XX sajandi algusest kuni umbes 1950. aastateni, mille märksõnadeks on vägivald ja viletsus, vaimusuurus ja armastus, ühe ajastu kokkuvarisemine ja uue sündimine, kuid eelkõige räägitakse selles romaanis inimese hingest ja soovist jääda igas olukorras inimeseks.Teose peategelaseks on arst ja poeet, kelle perekonnaelu pingeid ja vaibumatut armastust oma muusa, teise mehe naise Lara vastu on nähtud Venemaad ja vene rahvast sajandi alguses vapustanud panoraamsete sündmuste taustal.Oma lüürilis-eepilise laadi, psühholoogilise ilmekuse, inimese vaimumaailma süüvimise tõttu erineb romaan kõigist teistest oma aja teostest, mistõttu on seda võrreldud Lev Tolstoi „Sõja ja rahuga“. Pasternak ise pidas „Doktor Živagot“ täiesti eriliseks ja sellest pidi saama kogu tema eelneva loomingu kokkuvõte.Romaani järgi valmis 1965. aastal ka menukas film (režissöör David Lean), peaosas Omar Sharif.

Aastal 2835.toimuval vilistlaste ballil tõotab noor mees Teo äsja kohatud tütarlapse südame võitmiseks, et kingib talle Kuu. Algselt romantiliselt mõeldud lubadusest kujuneb välja hirmkallis suurprojekt tühjaks pumbatud Maa kaaslaselt hinnaliste varade kaevandamiseks ja Maale kantimiseks. Projekt, mida uurimise käigus Kuult elu avastanud Teol enam peatada ei õnnestu, toob kaasa katastroofi ja inimkonna hävingu Maal. Ainsatena elavad selle üle tema arheoloogist armastatu Ida, kes iidsetes templites väljakaevamisi sooritab, ning kaks tillukest jaapani tüdrukut. Ootamatult matriarhi seisusesse sattunud Ida otsustada jääb, kuidas tagada elu jätkumine maa–alustes tingimustes. Marje Ernitsat (s.1948) on nimetatud eesti produktiivsemaks kirjanikuks ja nais-Kaugveriks. Lõuna-Eestis Kanepi vallas elav kunstnikuharidusega autor alustas kirjutamist alles vanemas keskeas, kuid on pälvinud tunnustust mitmel romaanivõistlusel.

Romaani tegevus hargneb 80-ndatel ühes väljamõeldud linnas säärases linnaosas, mille sarnaseid on kogu maailmas sadade kaupa üles kerkinud. Suvine leitsak ja kuivad kraanid on sobiv keskkond lahkamaks kesmises korrusmajas elava keskealise mehe elu ja psühholoogiat ning avastamaks kes on su naabrid, mida nad mõtlevad, mis elu elavad.

See aeg on jälle käes. Juba kahekümne neljandat korda otsib William Wisting välja Katharina Haugeni kadumisjuhtumi materjalid. Juhtum on siiani lahendamata ja nii on Wisting igal aastal käinud külas Katharina abikaasal Martin Haugenil. Pidev kontakt politseiinspektori ja leinava mehe vahel on aastate jooksul kujunenud sõprussuheteks. Kuid sel aastal seisab Haugeni maja Wistingu saabudes tühja ja pimedana. Oma naise kadumise aastapäeval on Martin Haugen kadunud.Samal päeval tuleb uurija Adrian Stiller Wistinguga kohtuma. Riikliku kriminaaluurimise teenistuse (Kripos) noor lahendamata juhtumite uurija Stiller on avastanud seose Katharina kadumise ja kadunud inimese juhtumi vahel, millega ta töötab. Kaks uurijat peavad jõupingutused ühendama, kuid koostöö keeruka iseloomuga Stilleriga on kogenud Wistingule väljakutse. Nüüd peavad nad leidma lähtepunkti, milles nad on ühel meelel ja juhtumi lahendamiseks koostööd tegema.„Katharina kood“ on esimene osa Jørn Lier Horsti juba kriitikute poolt tunnustatud uues krimisarjas „Lahendamata juhtumite kvartett”.