Книги, похожие на «Lara Williamson, Lihtsalt spagetipoiss»

"Ilmselt pole olemas last, kes väikeste või veidi suuremate tiivuliste tegelaste vastu huvi ei tunneks. Paraku ei oska tänapäeval paljud vanemad lastele ütelda, mis linnuga on tegu, ega ka rääkida nende elukommetest: kus nad elavad või mida söövad.Raamatu autorid Marko Mägi ja Grete Alt on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi kogenud linnu-uurijad. Lastele suunatud linnumäärajas tutvustavad nad Eesti kõige tavalisemaid linde, kes on peaaegu alati inimese lähedal olemas, kuid kelle nägemiseks tuleb vahel natuke vaeva näha. Lihtsate lausetega on Marko kirja pannud, millised linnud välja näevad, kuidas käituvad ja kus elavad. Iga liigi kohta on välja toodud midagi iseäralikku, põnevat ja lapsele huvi pakkuvat. Grete illustratsioonid on selged ja kaunid.Lõbusa, lastepärase ja asjaliku raamatu uurimine koos lastega on kindlasti huvitav ja hariv ka lapsevanematele. Lisaks leiab siit toredaid lindudega seotud mänge nii toas kui ka õues mängimiseks ja linnuvaatluse ABC"

Tsemendivabrikus kirjeldab autor oma lapsepõlve kodupaika – 20 sajandi alguse moonaküla vabriku külje all läbi minategelase ja oma venna Joosepi. Ikka ja jälle kirjutab Parijõgi lihtsalt ning arusaadavalt selgetest väärtustest nagu ausus ja õiglus.Sisaldab jutte: Katkine kruus, Vargus, Meie küla, Tööl, Tsemendivabrik, Poissmeeste kasarm, Vabrikutont, Streik, Viimnepäev, Sadamas.[…]Ka Joosep tuli vaatama, kuidas mina töölt tulen, ja küsis:„Kas oled ka väsinud?”Mina ütlesin, et: „Olen küll!”, näitasin temale oma nägu ja ütlesin:„Vaata, kui must larhv!”Aga Joosep oli nii rumal, et ei teadnud, mis see larhv on.Siis kutsus ema mind sööma, aga mina ütlesin:„Või ma saan kohe tulla! Tarvis enne nägu ja kaela pesta; meil on kolemust töö.”Ma siis näitasin emale, kui mustad on mu käed ja kõrvad ja kael.Ema ütles, et: „Oi!” Tõi seepi ja pesuvanniga vett õue, ikka just kui isalegi.Mina käärisin särgivarrukad kõrgele üles, pesin ja solistasin kaua aega ja rääkisin Joosepile, et leidsime metsast ussi, ja uss näitas jalgu. Joosep ikka vaatas vahel minu kõrvu ja kaela, et kas on juba puhtad. Kui tema ütles, et: „Nüüd on puhas,” siis puristasin ja jätsin järele.[…]

Lugu ühest tüdrukust, ühest poisist ja universumist.Natasha: Ma olen tüdruk, kes usub teadusesse ja faktidesse. Mitte saatusesse. Mitte juhusesse. Või unistustesse, mis ei täitu eales. Päris kindlasti ei ole ma sedasorti tüdruk, kes kohtab rahvarohkel New Yorgi tänaval kena poissi ja armub temasse esimesest silmapilgust. Eriti kui mu perekond 12 tunni pärast maalt välja saadetakse. Ei oleks minulik temasse armuda.Daniel: Ma olen alati olnud hea poeg, hea õpilane, vastanud oma vanemate kõrgetele ootustele. Mitte mingi luuletaja. Ega unistaja. Aga teda nähes läheb mul see kõik meelest. Natasha tekitab minus miskipärast tunde, et saatusel on midagi märksa enamat tallel – meie mõlema jaoks.Universum: Iga hetk meie elus on juhatanud meid just selle hetkeni. Meid ootab miljon erinevat tulevikku. Milline neist täitub?Nagu läbi prisma kumav päikesevalgus on „Päike on ju samuti täht” ainulaadne armastuslugu, mida jutustatakse läbi mitme särava tegelaskuju. See kaleidoskoopiline romaan kokkusattumustest ja saatuse kontseptsioonist, juhuslikest kohtumistest ja pealtnäha tähtsusetutest hetkedest, mis ometi määravad omal moel meie tuleviku, liigub liueldes ja väreledes imelise lõpplahenduse poole, mis meid üdini läbi raputab.Nicola Yoon on New York Timesi edetabeli esikoharaamatu „Sina minu kõrval ja maailm meie vahel” autor. Ta sündis Jamaical ja kasvas üles Brooklynis ning elab praegu Los Angeleses. Ta on lootusetu romantik, kes usub kindlalt, et armumine esimesest silmapilgust on võimalik ja et see armastus võib kesta igavesti. „Päike on ju samuti täht” oli National Book Awardi finalist ja pälvis Ameerika Raamatukogude Ühingu 2018. aasta Michael L. Printzi parima noorteromaani aumedali. Liigutav ja pinev. – Publishers WeeklyTundeküllane ja kaasahaarav, tulvil lootust, südamevalu, saatust… ja kogu universumitäie inimsüdamete ühiseid tukseid. – BooklistMeeltülendav, lootust täis romaan, mille keskmes on identiteet, perekond, teadusearmastus ja armastuseteadus, must ollus ja kõige omavaheline seotus. See on raamat märkamisest ja märgatud olemisest ja armastuse võimalikkusest. – Shelf AwarenessSee märkimisväärne uurimust elust ja armastusest, mis sobib ühel ajal nii küünikutele kui ka romantikutele, seob karmi reaalsuse lootuse õrna iluga viisil, mis on sügavalt liigutav ja samas rahuldust pakkuv. – KirkusArmastuslugu, mis on nutikas, ilma et oleks küüniline; südantsoojendav, ilma et oleks liialt imal… –The Bulletin· National Book Award noorteraamatu auhinna finalist 2017· Michael L Printzi aumedal 2018· Walter Dean Myersi noorteraamatu kirjandusauhind· Coretta Scott King kirjandusauhind· New York Timesi Notable Book of the Year 2016· Amazon Top 20 Best Books of the Year 2016 · Amazon Best Book of the Year Young Adult 2016 · Entertainment Weekly, Top 10 Best Books of 2016· Kirkus Reviews Best Books of 2016· Horn Fanfare Best Books of 2016· Publisher's Weekly Best Books of 2016 · New York Public Library’s Best 50 Books for Teens 2016

„Kui tahad süüa, mine tänavale kerjama nagu teised,” jätkas vanaema. Mattias kuulas ta ära ja tahtis ema tuppa hiilida, kuid vanaema ei jätnud: „Kas sa ei oska ise minna või? Ma aitan sind!” Ta võttis väikese Mattiase kraest kinni ja poissi ukse poole tirides lisas: „Tänav on sealpool, mine!” Ning vanaema viskas poisi tänavale. Mattias ei saanud arugi, kui ta juba väljas oli. Uks mürtsatas tema selja taga kõva prõmmuga kinni.Igapäevaelus me tihti ei märkagi tänaval hulkuvaid lapsi. Selle raamatu autor on kasvatanud oma peres mitut endist tänavalast. Jutustus „Tänavalapsed” on kirja pandud nende räägitu põhjal. See, mida nad on pidanud läbi elama, et endale elatist teenida, et kõhutäit süüa saada, on ebainimlik ja šokeeriv. Need lapsed on kokku puutunud kogu selle rämpsu ja halastamatusega, mis tänavaeluga kaasas käib. Nad elasid tänaval, vahel ka oma kodus ja turvakodudes juba kolm aastat. Väiksem oli nelja- ja suurem viieaastane, kui algas nende seiklusrikas ja karm elu… „Uus algus” jutustab linnatänaval kasvanud vendade kohanemisest uue eluga kasuperes ning väikeses külakogukonnas. Kooliminekueas poisid avastavad, et selles maailmas kehtivad hoopis teistsugused reeglid kui julmas tänavaelus. Kuigi uus elu toob endaga kaasa ootamatuid muresid, on rohkem siiski rõõmu sellest, et troostitu minevik jääb üha kaugemale seljataha.

Pym Petterson on 11 aastat vana, tal on isa ja ema ja kaksikutest õde-venda Sigmund ja Sanna. Pym (mis kummaline nimi!) tunneb huvi veidrate faktide vastu, temaga juhtub alati midagi, ja tema seltsis ei hakka kunagi igav.Tuntud Norra kirjaniku Heidi Linde humoorika raamatusarja esimeses osas saab Pym ülesandeks kirjutada tõestisündinud loo oma perekonnast. Kuid Pymil ei tule ühtegi head mõtet pähe. Sest tema perekond on ju nii…ÄPARDUNUD!