Книги, похожие на «Марк Гоулстон, Lihtsalt kuula! Inimesteni jõudmise teekond»

„Ükski pere pole saar“ on liigutav ja kaasakiskuv lugu aktiivsus-ja tähelepanuhäire (ATH) ja autismispektri häirega last kasvatava pere igapäevaelust.“Ükski pere pole saar” räägib süütundest, mis on tuttav paljudele erivajadustega laste vanematele, ja sellest, kuidas lapse vajadust suurema toetuse järele pannakse pahatihti halva kasvatuse, liigse suhkru või ebaturvaliste peresuhete süüks.ATH-lapsed endale külge sildi „rumal“ või „halvasti kasvatatud laps“, kuid ATH-l pole rumaluse ega halva kasvatusega mingit pistmist. Samamoodi kogevad halvustamist ATH-ga laste vanemad, kes tunnevad end sageli lapsevanema rollis ebaõnnestununa, kuid kes janunevad hoopis mõistmist ja toetust.See räägib ühiskonnast ja koolisüsteemist, mis tihti ei aktsepteeri erinevusi, ja ühe lapse igatsusest kuuluda teiste hulka.Raamat põhineb autori isiklikel kogemustel ja pakub kindlasti samas olukorras olevatele peredele nii äratundmishetki kui ka lohutust.

Suurbritannia juhtimisinstituudi (CMI) ja Briti Raamatukogu parima juhtimisraamatu auhinna võitja 2017.New York Timesi menuk nr 1.Amazoni parima äri- ja juhtimisraamatu nominent 2016.Adam Granti “Originaalsus” on vaieldamatult üks möödunud aasta äriraamatute tippude tippe. Oma eelmise raamatuga „Anna ja võta“ ei toonud Adam Grant avalikkuse ette mitte ainult uut põhjapanevat edu saavutamise teooriat, vaid määratles end oma põlvkonna ühe veenvaima ja provokatiivseima mõtlejana. Värskes raamatus on ta taas vastu võtnud maailmaparandamise väljakutse, kuid nüüd originaalsuse valguses. Miks kuulutada vastuvoolu ujudes uusi ideid ja väärtusi, võidelda tagurlikkuse ning ajast ja arust traditsioonide vastu? Kuidas algatada uusi ideid ja tegevusi, riskimata kõike kaotada? Kuidas vältida kollektiivmõtlemist?Grant uurib, kuidas head ideed ära tunda ning seda kuuldavaks teha, ilma et see põrkaks vastu võõristuse müüri, kuidas ehitada üles liitlaskond, valida tegutsemiseks õige aeg ning saada jagu hirmust ja kahtlustest. Raamatust leiab vastuse küsimustele, kuidas lapsevanemad ja õpetajad saavad lastes originaalsust kasvatada ning kuidas juhid saavad üles ehitada kultuuri, mis eriarvamusi soodustab.

Kas teate, mida tähendavad sõnad vlogima, fraping või sekstimine? Kas teie lapsed on vilkad säutsujad, keda nende facebooki-sõbrad kasvava intensiivsusega müksavad ja täägivad? Paljud lapsevanemad ei tea, mida nende lapsed võrgus teevad ja kellega suhtlevad. Mida uusmeedia maailma üldse peaks tähele panema? Raamatu esimeses osas tutvustatakse ohtusid, millele vanemad peaksid tähelepanu pöörama. Käsitlemist leiavad: ebasobiv veebisisu, näiteks enesevigastamist ja söömishäireid propageerivad saidid; laste seksuaalne ahvatlemine; lastele suunatud reklaam; internetipettused, illegaalne failivahetus ja kahjurvara; sõltuvus ning muud terviseriskid. Teine osa sisaldab turvalise internetikäitumise ABC-d. Lisaks turvalise e-käitumise kõige elementaarsematele võtetele, nagu näiteks kasutajanime ja salasõna enda teada hoidmine, tuleb juttu digitaalse jalajälje minimeerimise vajalikkusest, vanemliku kontrolli kehtestamise võimalustest, sh tarkvaralahendustest, ning koolide e-turvalisusest. Põhjalikumalt käsitletakse küberkiusamise probleemi ning selle võimalikke lahendusi. Kolmas osa annab ülevaate facebooki-fenomenist ja võrgumängudest, pikemalt on käsitletud YouTube’i. Vaagitakse mobiilsete seadmete (tahvelarvutite ja nutitelefonide) turbeküsimusi ning laste privaatsuse kaitsmise vajalikkust geolokatsioonitehnoloogia ja kõige-jagamise ajastul. Raamat, mis on originaalis kirjutatud briti lapsevanematele, on varustatud rohkete toimetajakommentaaridega – need aitavad lugejatel võrrelda spetsiifiliselt inglaslikku infot analoogsega Eestis. Lisatud on viited Eesti karistusseadustiku asjakohastele koosseisudele.

20. sajandi 70ndatest 90ndate keskpaigani töötati erinevate koodnimede all läbi viidud salajases sõjalises programmis koostöös Stanfordi Uuringute Instituudiga välja mõistusetehnoloogia Kaugvaatlus, mille eesmärgiks oli kaugel asuvatelt sihtmärkidelt informatsiooni kogumine. 1995. aastal avalikustati president Clintoni korraldusega selle programmi kohta üle 90 tuhande lehekülje materjali. Selle tulemusel jõudis kaugvaatlus avalikkuse ette ning seda hakati õpetama ja kasutama üle maailma. Seda tehnikat võib kasutama õppida igaüks! Sellest raamatust leiad detailse õpetuse kaugvaatluse TDS-meetodi kasutama õppimiseks.Kaugvaatlemine on vaatleja poolt kontrollitud meelteülene tajumine teaduslikult välja töötatud protokolle järgides. Kaugvaatlust kasutades võid sa tajuda ükskõik millist olendit, objekti või sündmust Universumis. Ja seda nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus.Lisaks detailsele kaugvaatluse õpetusele leiad siit raamatust harjutusi, tehnikaid ja mänge oma kaasasündinud sensitiivsete võimete äratamiseks ning treenimiseks. Siin raamatus on kõik oluline, mida vajad mingi objekti, elusolendi või sündmuse kohta info pärimiseks, oma küsimusele vastuse saamiseks ning probleemile lahenduse leidmiseks.„Kaugvaatluse käsiraamat“ on sulle, hea lugeja, loodud kui suur konspekt sellest, kuidas kaugvaadelda ning arendada enda juba kaasasündinud sensitiivseid võimeid.

„Keha peab arvet“ räägib sellest, kuidas traumad mõjutavad vaimu ja keha, tervet inimese elu. Bessel van der Kolk, üks maailma juhtivaid traumauurijaid, on kirjutanud raamatu traumaatilise kogemuse toimemehhanismidest, võimalustest erinevat liiki traumadega toime tulla ning millised on viimaste aastakümnete avastused ning läbimurded traumade uurimisel ja ravis. „Keha peab arvet“ sisaldab suure hulga juhtumikirjeldusi, mis aitavad mõista erinevate traumade olemust ja võimalikke lahendusi, mis teeb sellest väärtusliku lugemise nii asjatundjatele kui sarnaste kaebustega inimestele.Bessel van der Kolk (snd 1943) on USA psühhiaater, kes on töötanud mh Harvardi Meditsiinikoolis ja andnud loenguid ülikoolides üle maailma. Van der Kolki peamine uurimisvaldkond on traumad ning posttraumaatiline stressihäire, ta on uurinud traumadest taastumist nii laste kui täiskasvanute puhul ning oli üks esimese teadlasi, kes uuris trauma mõju kehale ajukuvamisseadmete abi. „Keha peab arvet“ on üks viimaste aastate tähelepanuväärsemaid ja tõlgitumaid populaarteaduslikke psühhiaatriaraamatuid.