Книги, похожие на «Ketlin Priilinn, Liblikasonaat»

Kartmatu amatöördetektiiv ja pagariäri omanik Hannah Swensen tõestas raamatus “Mõrv šokolaadiküpsistega” debüüti tehes, et kuritegude lahendamisel ei ole midagi paremat naisest, kes ei karda käsi määrida. Nüüd on leekivpunaste juuste ja terava ütlemisega (ning küpsetav) kangelanna tagasi ja osaleb suisa mõrvarliku küpsetamisvõistluse žürii töös. Kui Hartland Flouri veski omanik valib Lake Edeni linnakese oma esimese küpsetamisvõistluse toimumiskohaks, siis on Hannah põnevil, sest saab täita žürii esinaise ülesandeid. Kui aga üks žüriiliikmeist, treener Boyd Watson, leitakse surnult näoli Hannah’ kuulsast maasika-vahukooretordist, siis muutub Lake Edeni magus püüe kuulsuse järele vägagi hapuks. Asja uurides peab Hannah olema eriti ettevaatlik, sest keegi on valmis kasutama mõrvarlikku retsepti … mille koostisainete hulka on lisatud ka Hannah. Joanne Fluke’i Hannah Swenseni sarjas on praeguseks ilmunud ligi 20 menukat krimiraamatut, mis on tuntud heade retseptide, mõnusa huumori ja nutikate lõppude poolest. Aga mitte ainult, sest neist ei puudu ka romantika.

Haruki Murakami „Tantsi. Tantsi? Tantsi!” (1988) on jaapani kuulsaima kirjaniku nutikamaid ja julgemaid teoseid, mis kirjeldab tavainimese erakordseid seiklusi. Kolmekümnendates nimetu peategelane elab kapitalistlikus maailmas, kus iidsed väärtused surevad kiiresti, kus raha eest saab kõike ning kus edu on ainus, mille nimel tasub elada. Ta on nautinud sädeleva linna hüvesid ja ehkki ta pole oma hinge maha müünud, teab ta, et midagi tema elus on puudu. Nüüd, unenägudes, nutab salapärane naine vaikselt ja kutsuvalt – tema pärast. Kummalisel eksi­rännakul seksuaalse vägivalla ja metafüüsilise hirmu maailmas saadavad teda kolmeteistkümneaastane tüdruk, kes on häirivalt kaunis ja omamoodi selgeltnägija; tema kunagine klassivend, kellest on nüüdseks saanud filmide ja teleseriaalide hurmur; neiu hotellist, kellest saab tema kaitseingel; ekstsentriline lammasmees, kes materialiseerub, et teda nõustada ja keelitada. Mida mees tegema peab? Tantsima. Tantsima meisterlikult seni, kuni muusika mängib. Ja peategelane tantsib … kõige ootamatumatel viisidel!

13. sajandil tundmatu islandi autori kirjutatud “Völsungite saga” põhineb oluliselt vanemal materjalil, mille juured ulatuvad tagasi vähemalt suure rahvasterändamise aega 5. sajandil. “Völsungite saga” on nn. vana-aja saagade korpuse kõige tuntum tekst, lugu lohetapja Siguršist ja Völsungite soo langemisest oli kunagi üldtuntud kogu Põhja-Euroopas. Sigurši loo tänapäeval tuntuim keskaegne ümberjutustus on keskülemsaksakeelne “Nibelungide laul”. Saagas antud pilt muinaspõhja eetikast ja elulaadist, või sellest, kuidas seda kõrgkeskaegsel Islandil mäletati ja ette kujutati, on rikas ja mitmekülgne ning pakub kõigele lisaks vaieldamatut kultuuriloolist huvi.