Книги, похожие на «Lauri Vahtre, Eesti Vabadussõja ajalugu II osa. Kaitsesõda piiride taga ja lõpuvõitlused»

Jaak Juske, kelle raamatud Tallinna ja Tartu unustatud lugudest on köitnud paljusid täisvasvanuid, on kirja pannud meie lähiajaloo laste jaoks arusaadavas ja põnevas võtmes.Mis mänge mängiti, kui arvutimänge polnudki? Milliseid komme sõid issid, kui nad olid nii sama vanad kui lapsed praegu? Kuidas sõbraga kinnominek kokku lepiti, kui mobiiltelefon alles ootas leiutamist? Kust tuli meie sinimustvalge lipp ning millised lipud lehvisid siis, kui issid-emmed lapsed olid? Miks vanadel fotodel kõigil lastel ühesugused kaelarätid kaelas on?Juske toob nostalgianaeratuse näole vanematele ja ajab silmad imestusest suureks lastel. Aga miljon miksi, mis lastel muidu täiskasvanute jutu kõrvalt kuulates tekivad, saavad vastuse.Köitvat teksti saadavad ühtaegu teravmeelsed ja lapselikult võluvad illustratsioonid, mille autoriks on noor kunstnik Merilyn Anvelt.

Jaak Juske kolmas lastele mõeldud ajalooraamat viib muinasjutulisse printsesside ja rüütlite, kuningate ja kuningannade maailma.Aga tegemist ei ole kaugete rahvaste muinasjuttudega – need lood, mis Jaak Juske jutustab, on Eesti päris oma lood. Ja jube põnevad.Eestil pole küll kuningat ega kuningannat, printsessidest-printsidest rääkimata, kuid see ei tähenda, et nad ammustel aegadel ei oleks tähtsate kaubateede ristumiskohas asuvat Eestimaad endale tahtnud ja siia isegi endale losse ehitanud. 700 aastat olid siinmail tegelikeks peremeesteks enamasti saksa päritolu mõisnikud, kuigi samal ajal kuulus meie maa järgemööda Saksa, Taani, Poola ja Rootsi kuningatele ja Vene tsaaridele. Mitmed neist on ka ise Eestimaa pinnal käinud. Eestis on isegi üks linn jõudnud olla kuningriigi pealinn – kõik, kes Põltsamaale sattuvad, võiks proovida mõelda sellele, milline oli elu selles väikelinnas ligi 450 aasta eest, kui Põltsamaa oli Liivimaa kuningriigi pealinn.Jaak Juske haaravad lood äratavad ellu veel mitmed otsekui muinasjuturaamatutest või seiklusjuttudest pärit seigad Eesti põnevast ajaloost.

Kas keegi suudab Venemaad täielikult mõista? Laseme sellele küsimusele vastata ühel maailma juhtivatest ekspertidest, kes kasutab riigi paeluvat ajalugu pilgu heitmiseks selle tulevikku.Venemaa on maa, mil pole looduslikke piire, seal ei ela üksainus hõim või rahvas ega ole sel ka tõelist keskset identiteeti. Asukoht Euroopa ja Aasia ristteel tähendab ka seda, et Venemaa on kõigile igavene „teine“: eurooplased peavad seda aasiapäraseks ja vastupidi. Ometi on tegemist ühe maailma kõige võimsama riigiga, meisternäitlejaga üleilmsel laval, mida iseloomustab kirev ajalugu ning milles on esindatud sõjad ja rahu, poeedid ja revolutsionäärid. Venemaa ajalugu on sageli palimpsest, selle ajalugu on kirjutatud – ja ümber kirjutatud – vastavalt hetke poliitilistele ja kultuurilistele trendidele. Galeotti viib lugeja müüdiloori taha, otse Venemaa loo südamesse.Kiires retkes maailma kõige vääritimõistetuma riigi ajalukku näitab Mark Galeotti meile seda, mis on Venemaa lugu iseloomustavate müütide taga, alates riigi tekkimisest ja varastest legendidest – kelle seas on Ivan Julm ja Katariina Suur –, jõudes välja Romanovite tõusu ja languse, oktoobrirevolutsiooni, külma sõja, Tšernobõli ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemise telgitagusteni, puudutades ka Vladimir Putini nime kandva müütilise poliitiku esiletõusu.Professor Mark Galeotti (sünd 1965) on üks tänapäeva juhtivaid Venemaa vaatlejaid, kes riiki pidevalt külastab, seal õpetab, loenguid peab, sealse tutvuskonnaga suhtleb ja Putini ajastu arengul silma peal hoiab. Ta elab Londonis ja on Praha Rahvusvaheliste Suhete Instituudi külalis-vanemteadur. Varem on ta juhtinud nimetatud instituudi Euroopa julgeoleku-uuringute keskust. Enne seda töötas ta New Yorgi ülikoolis õppejõuna. Ta on kirjutanud palju Venemaast ja julgeolekuküsimustest ning tegutseb lisaks valitsuste, äriettevõtete ja õiguskaitseasutuste konsultandina.