Книги, похожие на «Marcia Willett, Laululind»

Kui ühel päeval 2011. aastal annab ETA terrorirühmitus teada relvastatud võitluse lõppemisest, suundub Bittori surnuaeda, et rääkida abikaasale oma otsusest minna tagasi kodulinna. Kas leppimine ja andestus on võimalik? Kas Bittoril õnnestub teada saada, kes oli see kapuutsiga nägu varjav noormees, kes ühel vihmasel õhtupoolikul tappis kodumaja ees tema abikaasa?„Isamaa“ on lugu kahest perekonnast, kelle lähedasele sõprusele teevad lõpu kahtlused, viha ja radikaliseerumine, mida ETA tegevus ühes Baskimaa väikelinnas kaasa toob. Eelkõige on loo keskmes kummagi perekonna naised, omaaegsed parimad sõbrannad, kellest üks on kaotanud abikaasa, teisel aga istub poeg terroritegudes süüdistatuna vangis. Ent ETA kolm aastakümmet kestnud ohvriterohke tegevuse haavu kannavad hinges kõik, keda see otseselt või kaudselt on puudutanud. Aramburu kirjutab Baskimaa traumaatilisest kogemusest süüdistavat või dotseerivat hoiakut võtmata, inimlikult ja voolavas eepilises stiilis. „Isamaad“ on võrreldud XIX sajandi suurromaanidega.Fernando Aramburu (1959) on hispaania keeles kirjutav baski kirjanik, kes alates 1985. aastast on elanud Saksamaal, kus ta töötab hispaania keele õpetajana. Aramburu romaanid ja novellid on pälvinud palju auhindu, kuid tema kahtlemata mõjukaim teos on 2016. aastal ilmunud „Isamaa“, mille põhjal valmis 2020. aastal ka seriaal. Romaanile on omistatud pikk rida kirjandusauhindu nii Hispaanias kui mujal ning seda on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde.

Rahulikku Torsbyt raputab külmavereline mõrvatöö, kui ühest majast leitakse tapetuna neljaliikmeline perekond. Kohale kutsutakse keskkriminaalpolitsei mõrvarühm, kes sõidab sündmuspaigale juhtumit lahendama ilma olulise liikme Ursulata.Kui peamine kahtlusalune leitakse peagi surnult, muutub juhtum veelgi keerukamaks, sest teo toimepanemiseks on kasutatud sama mõrvarelva. Perekonna mõrvapaika veel kord uurides selgub, et majas on viibinud tunnistaja, kes nüüd on kadunud.Keerukas olukorras tuleb tegutseda kiiresti ja leida tunnistaja üles enne, kui mõrtsukas seda teeb. Jäljed viivad maja taga asuvasse suurde metsa, kust leitaksegi üles 10-aastane tüdruk Nicole.Kuid nähtu ja kogetu on muutnud tüdruku täiesti tummaks. Koletut mõrva pealt näinud vaikivast tunnistajast saab nüüd krimipsühholoog Sebastian Bergmani oskuste proovikivi.Sarja “Sebastian Bergmani needus” neljas osa “Tüdruk, kes ei rääkinud” kandideeris 2014. aasta Rootsi parima krimiraamatu tiitlile.

Imeline rahu valitseb selles hubases ja valgusküllases korteris. Nagu te näha võite, on siin kõik eluks vajalik olemas. Peatuge pilguga kasvõi sellel väga stiilsel roostetanud tünnil, mille peal te saate istuda, juua hommikukohvi, veelgi parem, lattet, sirvida hommikusi lehti ja heita pilk läbi spetsiaalselt karestatud ja loomulikes tingimustes vanutatud sinakashallide männilaudade. Hall on selle sügise värv. Mänd on eestlase puu. Vaistlikult soovime me tema kiudude lähedalolekut. Paljudes majades, mida on kiiruga kinnisvarabuumi ajal rutakalt ehitatud, on mureks ventilatsiooniprobleemid. Majas lihtsalt ei ole õhku, kõik avad on kinni, inimestel tekivad hingamisraskused, areneb tuberkuloos, vähk. Siin aga puhub läbi laudade meeldivalt kostutav briis. Feng-shui ütleb meile, et energia ruumis peab liikuma, seepärast on selle elamu puhul kasutatud avatud ruumi põhimõtet. Ent siiski on selgelt piiritletud ruumi eri osade otstarve. Selles nurgas paikneb õdus vannituba, meistrid on vanast kastekannust teinud käsitööna dušisegisti. Ka naabritega on teil väga vedanud. Nad on vaiksed, liikumist on vähe. Ümberringi on kõrghaljastus ja palju pinke, kus istuda ja puhata jalga väsitavast tööpäevast oma hurmavas kodus, kus argimured näivad kauge minevikuna.

Haarderite perekond elab rahumeelset elu väikesel saarel ja armastusest ses peres puudu ei ole. Aga mis saab siis, kui leebet meest tabab üks kaotus teise järel ja viimaks mõtegi kaotusest talumatuks muutub?Võibolla põgeneb ta kõige eest. Võibolla otsustab ta tappa omaenda ema. Surnuks kuulutada oma laps. Lasta hääbuda oma naisel. Võibolla vajub ta asjadesse, millest loobuda ei suuda. Võibolla.Ja kuidas kasvab armastatud laps pahupidi maailmas, kus hea on halb ja õige on vale, kus pimedus on valgus ja surnud on elavad? Laps, kes ei tohi võõrastega rääkida. Ja kes ei kahtlegi, et isa hoiab teda vanas konteineris peidus puhtast armastusest.„Vaik” on kaunis lugu õrnusest, armastusest ja ustavusest. Ning see on kohutav lugu kaotushirmust, kinnihoidmisest, kokkuvarisemisest, paranoiast ja tahtmatust julmusest.Ane Riel (s 1971) debüteeris romaanikirjanikuna raamatuga „Liseleje lihunik” (2013). „Vaik” valiti 2016. aastal Taani parimaks põnevusromaaniks ja samal aastal võitis teos Põhjamaade kriminaalkirjanduse auhinna Klaasist Võti.

"Joomahullu päevaraamatu" järg. Peategelane Juha Berg seikleb iharate naisreisijate, isesüttivate tiblade ja narkokurjategijate keskel. Kuhugi pole kadunud ka vanad joomavennad: idioodist rasvarull Kristian ja sõjahull sadist-pervert Mikael.