Книги, похожие на «Martin Widmark, LasseMaia detektiivibüroo. Jalgpallimõistatus»

20. sajandi 70ndatest 90ndate keskpaigani töötati erinevate koodnimede all läbi viidud salajases sõjalises programmis koostöös Stanfordi Uuringute Instituudiga välja mõistusetehnoloogia Kaugvaatlus, mille eesmärgiks oli kaugel asuvatelt sihtmärkidelt informatsiooni kogumine. 1995. aastal avalikustati president Clintoni korraldusega selle programmi kohta üle 90 tuhande lehekülje materjali. Selle tulemusel jõudis kaugvaatlus avalikkuse ette ning seda hakati õpetama ja kasutama üle maailma. Seda tehnikat võib kasutama õppida igaüks! Sellest raamatust leiad detailse õpetuse kaugvaatluse TDS-meetodi kasutama õppimiseks.Kaugvaatlemine on vaatleja poolt kontrollitud meelteülene tajumine teaduslikult välja töötatud protokolle järgides. Kaugvaatlust kasutades võid sa tajuda ükskõik millist olendit, objekti või sündmust Universumis. Ja seda nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus.Lisaks detailsele kaugvaatluse õpetusele leiad siit raamatust harjutusi, tehnikaid ja mänge oma kaasasündinud sensitiivsete võimete äratamiseks ning treenimiseks. Siin raamatus on kõik oluline, mida vajad mingi objekti, elusolendi või sündmuse kohta info pärimiseks, oma küsimusele vastuse saamiseks ning probleemile lahenduse leidmiseks.„Kaugvaatluse käsiraamat“ on sulle, hea lugeja, loodud kui suur konspekt sellest, kuidas kaugvaadelda ning arendada enda juba kaasasündinud sensitiivseid võimeid.

TÕDE TEEB VABAKS!Tuleb kiirustada! Raamatukogu kaitse on nõrgenenud ja must nõid sõlmib õudusunenägude kuningannaga eluohtliku kokkuleppe! Estrid satub Luupainaja võimu alla. Ainult kaarnasoost vennad Alrik ja Viggo suudavad päästa Estridi ning kogu Mariefredi. Ent unemaailma tungimisega kaasneb väga suur oht …„Luupainaja” on PAX-i sarja 9. raamat.„I ♥ PAX! Ma suren, kui te PAX-i sarja kirjutamise lõpetate!”OLLE, 8,5 a.„Mõnikord on põnevus peaaegu väljakannatamatu”– AJALEHT SVENSKLÄRAREN LENA KJERSÉN EDMAN

Jaak Juske kolmas lastele mõeldud ajalooraamat viib muinasjutulisse printsesside ja rüütlite, kuningate ja kuningannade maailma.Aga tegemist ei ole kaugete rahvaste muinasjuttudega – need lood, mis Jaak Juske jutustab, on Eesti päris oma lood. Ja jube põnevad.Eestil pole küll kuningat ega kuningannat, printsessidest-printsidest rääkimata, kuid see ei tähenda, et nad ammustel aegadel ei oleks tähtsate kaubateede ristumiskohas asuvat Eestimaad endale tahtnud ja siia isegi endale losse ehitanud. 700 aastat olid siinmail tegelikeks peremeesteks enamasti saksa päritolu mõisnikud, kuigi samal ajal kuulus meie maa järgemööda Saksa, Taani, Poola ja Rootsi kuningatele ja Vene tsaaridele. Mitmed neist on ka ise Eestimaa pinnal käinud. Eestis on isegi üks linn jõudnud olla kuningriigi pealinn – kõik, kes Põltsamaale sattuvad, võiks proovida mõelda sellele, milline oli elu selles väikelinnas ligi 450 aasta eest, kui Põltsamaa oli Liivimaa kuningriigi pealinn.Jaak Juske haaravad lood äratavad ellu veel mitmed otsekui muinasjuturaamatutest või seiklusjuttudest pärit seigad Eesti põnevast ajaloost.

Harri pilgutas Joonasele silma, torkas rätiku sees heeringa taskusse ja tegi kööki asja. Isa pani parajasti kohvimasinasse pulbrit, nii õnnestus Harril heeringas külmkappi sokutada. Ta läks tuppa tagasi ja näitas Joonasele rahulolevalt ülestõstetud pöialt. Nad hakkasid kiiruga koolikotte pakkima, kui äkki kostis köögist Ingeri hele naer. Poisid jooksid uudishimulikult kohale, kuid jäid uksel kohmetult seisma. Köögilaual rätiku peal vedeles tuttav heeringas, mida Inger, isa ja ema sõnatult tunnistasid. Inger oli hakanud kapist vorsti otsima ja avatanud sealt oma suureks üllatuseks ema uue siidisalli. Ema ahmis õhku. «Kes… kes… kes selle lollusega hakkama sai?» «Mis seal ikka pikalt arvata,» tunnistas Harri alistunult. «Eks ikka sinu vanem poeg nagu alati.» «Aga miks ometi?» oli ema nõutu. «Ma olen juba ammu igasuguste poiste tempudega harjunud, aga sellest ei saa ma tõesti aru, miks oli vaja heeringas pakkida minu teatrisalli sisse? On sinuga ikka kõik korras?» Selle peale ei osanud Harri midagi kosta. Ta ei saanud ju rääkida, kuidas asjalood tegelikult olid.