Книги, похожие на «Lao-Zi, Dao õpetus. Daodejing»

Meie päevad on sageli täis närvilisust ja ebakindlust. Kardame eksida oma otsustes, sest sel võivad olla kurvad tagajärjed ja mõnikord ongi. Alati ei peagi meie eesmärgiks olema võit nõrkuste üle, vaid pigem soov õppida hoidma südamerahu kõikides olukordades, ka ebaõnnestumise ja kaotuse korral.Kuidas siis saada üle mure- ja hirmuhetkedest, mida meie elus nii sageli ette tuleb? Kuidas õppida usaldama Jumalat kogu südamest ja andma end täielikult Tema hoole alla? Just seda õpetab meile see lihtne, kuid sügavamõtteline raamat. Tuues näiteid igapäeva­elust, innustab autor meid lahendusi leidma Evangeeliumi abil. Kuna südamerahu on Jumala kingitus, siis peame seda ikka ja aina otsima, hoidma ning paluma. „Südamerahust – otsida ja hoida rahu“ on preester Jacques Philippe’i esimene raamat ning selle tiraaž on tänaseks ületanud Prantsusmaal 130 000 eksemplari piiri. Raamat on tõlgitud paljudesse keeltesse.Jacques Philippe’i teosed kõnelevad palvest, sisemisest vabadusest ja südamerahust. Tema raamatuid on tõlgitud 24 keelde ning neid on müüdud üle miljoni eksemplari. Jacques Philippe’ist on saanud katoliikliku vaimsuse modernne klassik. Jacques Philippe sündis 21. märtsil 1947. aastal Prantsusmaal. Ta õppis matemaatikat ja tegeles sellega ka akadeemilisel tasandil. 1976. aastal puutus ta kokku Õndsakskiitmiste Ühendusega (Communauté des Béatitudes) ja pühendas end seejärel heebrea keele õpingutele ja kristluse juudi päritolu uurimisele. 1981. aastal alustas ta Roomas teoloogia ja kanoonilise õiguse õpinguid ja 1985. aastal ordineeriti ta preestriks. 1994. aastal pöördus Jacques Philippe tagasi Prantsusmaale.

Meist igaühel on kaitseingel, kes kannab nime ja armastab seda, kelle eest ta hoolitsema on saadetud. Ta rõõmustab koos sinuga ning nutab, kui sina nutad. Sinu kaitseingel on sinu igavene kaaslane, kes abistab sind päeval ja ööl, alates sinu sündimise hetkest kuni sa astud üle läve igavikku. Prantsuse autori René Lejeune kirja pandud raamatus „365 päeva oma kaitseingliga” on aasta igaks päevaks üks kaitseingli sõnum, mille üle mõtiskleda ja mediteerida. René Lejeune (1922-2008) sündis Bitches Lorraine’is. Ta oli kümne lapse isa, kusjuures kaks nende hulgast olid adopteeritud Brasiiliast. Saksa kirjanduse ja kultuuri professorina õpetas ta Metzi ja Algeri lütseumites, Õpetajakoolituse Instituudis ning Strasbourgi Poliitikauuringute Instituudi humanitaarteaduste osakonnas. Samuti oli R. Lejeune São Paulo lütseumi „Pasteur” (Brasiilia) direktor aastatel 1963-1967 ning Genfi Rahvusvahelise kooli tegevdirektor aastatel 1968-1978. Ta on kirjutanud veel biograafiaid ning vaimulikke raamatuid, olles mitmete aastate jooksul kaastöötaja kuuväljaandele „Stella Maris”. Raamat kuulub sarja «Sõna ja tegu».

Rooma-Katoliku Tallinna Peeter-Pauli kiriku preestrina on Argentiinast pärit isa Pedro Cervio andnud koguduse liikmetele ikka ja jälle nõu, kuidas elada nii, et meie elu poleks lahutatud kaheks eri osaks – usueluks ja argipäevaks –, vaid et need kaks poolt moodustaksid terviku. Kogumikku “Tarvis on vaid üht” on koondatud 2015. kuni 2017. aastani peetud loengud, kus isa Pedro pakub lihtsas sõnastuses praktilisi juhtnööre ja selgitusi. Näiteks vaatleb ta, mis on palve ning kuidas ja millal palvetada, kes on Püha Vaim ja kuidas ta mõjutab meie igapäeva¬elu, miks on vaja pihil käia jne. Mõned vastused tulevad Jeesuselt endalt, teised pühakutelt, kolmandad paavstidelt. Argentiinlasest isa Pedro on oma raamatu kirjutanud just eesti lugejatele ja eesti keeles. Isa Pedro Cervio on sündinud Buenos Aireses Argentiinas. Ta on õppinud filosoofiat Argentiina Katoliku Ülikoolis ja Navarra Ülikoolis Hispaanias ning teoloogiat Püha Risti Ülikoolis Roomas. Ta pühitseti Rooma-Katoliku Kiriku preestriks 2006. aastal Roomas ja ta kuulub Opus Dei prelatuuri. Enne Eestisse tulemist töötas ta preestrina Hispaanias, Paraguays ja Argentiinas. 2011. aastal kolis ta Eestisse. Ta elab Tallinnas ja teenibPeeter-Pauli katedraalis, töötab Vanalinna Hariduskolleegiumis filosoofia ja ladina keele õpetajana ning Tatari Üliõpilaskodus kaplanina.

Oh seda Iisraeli! See on kirev, väsimatult ringi sebiv inimeste kogum, kus kogu aeg midagi juhtub. Maa, kus kõrvalseisjad ei saa jätta omanina teiste asjadesse toppimata ja nende ellu sekkumata. Seal tekib ka raskeid olukordi ja leidub lohakust. Aga mis kõige olulisem – see on maa, kus peaaegu igal sammul on võimalik kogeda sellist südamlikkust ja hoolimist, mis võtab hingetuks. Selle nimel unustad ja andestad kõik vajakajäämised.Margit Prantsuselt on varem ilmunud “Minu Iisrael” ja “Kommenteeritud juudi anekdoodid”. Kolmandas Iisraeli kohta kirjutatud raamatus vahendab ta tõestisündinud lugusid peamiselt viimasest viieteistkümnest aastast. Sellesse aega jäävad ka tema enda Iisraeli-külastused ja kolm aastat kohapealset elu. Iisraeli ajakirjanduse ning oma ja sõprade kogemuse kaudu on ta talletanud suure hulga huvitavaid jutte. Mõned lood viivad meid ka Iisraelist väljapoole.Ja et Iisrael sai maikuus 2018 seitse aastakümmet vanaks, siis on selles raamatus täpselt seitsekümmend juttu.