Книги, похожие на «Evald Tammlaan, Laevakoer Tuhk»

Lubage tutvustada, Luuker Leebesurm – tarkpeast detektiiv, kõikvõimas maag, räpaste trikkide ja murdvarguste meister. Ahjaa, ja surnud. Koos ebatavalise ja salapäraselt andeka Stephanie Edgleyga moodustavad nad liidu, mis peab jagu saama kõikematvast iidsest kurjusest. „Detektiiv Luuker Leebesurm 5: Maine möll“ on viies lugu Derek Landy põrgulikult põnevast noorteseeriast.–Luuker Leebesurm on tagasi ja koos oma õige peaga. Aga võluilmas pole kõik hästi – esiteks plaanivad võõrvõimud Iiri Pelgupaiga üle võtta ja teiseks on Valküüria avastanud, et ta võib olla seesama sorts, kellele on määratud maailm hävitada. Probleem on selles, et ta ei usu, et saaks Leebesurmale sellest rääkida… ja nii kõik need jamad algavadki.Nüüd, kus Valküüria on isiklikul retkel, et oma nime pitseerida ja kurja saatuse saabumist vältida, muutuvad Leebesurm ja sõbrad veel rohkem haavatavaks. Kahju, sest mäletate neid tuhandeid Jäänuseid, mis olid vangis Kesköises Hotellis? Noh, nemad pääsesid nüüd välja. Ahjaa, nad usuvad veel ka, et Valküüria on nende messias. Ja see tähendab tuhandeid nurjatuid hingi, kes otsivad meeleheitlikult Valküüriat ja on valmis tapma kõiki oma teel… Ja kuna nad suudavad võtta üle ükskõik kelle keha, võivad nad olla ÜKSKÕIK KES.Nüüd ei saa Leebesurm, Valküüria, Traagel ja Tanita usaldada mitte kedagi. Isegi mitte teineteist..

"Ilmselt pole olemas last, kes väikeste või veidi suuremate tiivuliste tegelaste vastu huvi ei tunneks. Paraku ei oska tänapäeval paljud vanemad lastele ütelda, mis linnuga on tegu, ega ka rääkida nende elukommetest: kus nad elavad või mida söövad.Raamatu autorid Marko Mägi ja Grete Alt on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi kogenud linnu-uurijad. Lastele suunatud linnumäärajas tutvustavad nad Eesti kõige tavalisemaid linde, kes on peaaegu alati inimese lähedal olemas, kuid kelle nägemiseks tuleb vahel natuke vaeva näha. Lihtsate lausetega on Marko kirja pannud, millised linnud välja näevad, kuidas käituvad ja kus elavad. Iga liigi kohta on välja toodud midagi iseäralikku, põnevat ja lapsele huvi pakkuvat. Grete illustratsioonid on selged ja kaunid.Lõbusa, lastepärase ja asjaliku raamatu uurimine koos lastega on kindlasti huvitav ja hariv ka lapsevanematele. Lisaks leiab siit toredaid lindudega seotud mänge nii toas kui ka õues mängimiseks ja linnuvaatluse ABC"

Sasha sai just kaksteist. See on magneesiumi aatomnumber. Tema ema ütles ikka, et mõnel inimesel on „naljakad kondid”, et nad on üdini humoorikad. On ka selliseid, kes oskavad nalja teha, kui nad harjutavad. Olemas on ka kolmas sort, need, kes pole üldse vaimukad, ükskõik kui palju nad ka ei püüaks (Sasha õpetaja Cecilia on vist seda tüüpi). Sashal pole naljategemine just veres, aga see-eest on tal plaan: temast saab superkoomik! Kui tal õnnestub inimesi naerma ajada, siis ehk kaob see teine asi ära. See, mis pakitseb laugude taga ja kõrvetab ja ähvardab langeda – jah, lausa eluohtlike – pisaratena põskedele.Rootsi psühholoog ja kirjanik Jenny Jägerfeld (snd 1974) on kirjutanud menukaid laste- ja noorteraamatuid. „Superkoomik” on võitnud nii laste kui ka kriitikute poolehoiu, põimides elegantselt koomikat ja traagikat ning näidates, et ka kõige tumedama pilve tagant piilub lõpuks päike.

Lasteraamat «Vapper koiott Oskar» on ühest küljest põnev seiklusraamat. Teisalt aitab raamat mõista või meelde tuletada elu püsiväärtusi.Oskar elab tavalist koolipoisi elu hetkeni, kui ta ärkab minevikus indiaanlaste juures. Seal pole hommikukrõbinaid, nutiseadmeid, elektrit ega isegi kempsu. Aga Oskarile meeldib seal ometi väga. Tal on kahju tagasi tänapäeva tulla ja kodus on ta täiesti teine Oskar. Tema muutumine hakkab mõjutama ka perekonda ja isegi klassikaaslasi väga toredas suunas.

Tsemendivabrikus kirjeldab autor oma lapsepõlve kodupaika – 20 sajandi alguse moonaküla vabriku külje all läbi minategelase ja oma venna Joosepi. Ikka ja jälle kirjutab Parijõgi lihtsalt ning arusaadavalt selgetest väärtustest nagu ausus ja õiglus.Sisaldab jutte: Katkine kruus, Vargus, Meie küla, Tööl, Tsemendivabrik, Poissmeeste kasarm, Vabrikutont, Streik, Viimnepäev, Sadamas.[…]Ka Joosep tuli vaatama, kuidas mina töölt tulen, ja küsis:„Kas oled ka väsinud?”Mina ütlesin, et: „Olen küll!”, näitasin temale oma nägu ja ütlesin:„Vaata, kui must larhv!”Aga Joosep oli nii rumal, et ei teadnud, mis see larhv on.Siis kutsus ema mind sööma, aga mina ütlesin:„Või ma saan kohe tulla! Tarvis enne nägu ja kaela pesta; meil on kolemust töö.”Ma siis näitasin emale, kui mustad on mu käed ja kõrvad ja kael.Ema ütles, et: „Oi!” Tõi seepi ja pesuvanniga vett õue, ikka just kui isalegi.Mina käärisin särgivarrukad kõrgele üles, pesin ja solistasin kaua aega ja rääkisin Joosepile, et leidsime metsast ussi, ja uss näitas jalgu. Joosep ikka vaatas vahel minu kõrvu ja kaela, et kas on juba puhtad. Kui tema ütles, et: „Nüüd on puhas,” siis puristasin ja jätsin järele.[…]