Книги, похожие на «Arvo Möldri, Kuuvirvendus»

Buclingtoni hertsog on elevil ja rõõmus, kui saab teada, etAustria keisrinna Elizabeth tuleb Inglismaale ja peatub nädal aega temaesivanemate majas, et minna siis edasi Towcesteris üüritud majja krahvSpenceri koertega jahti pidama. Hertsogile meenub, et kui keisrinna viimatiInglismaal käis, olid tal oma hobused kaasas ja mees otsustab valitsejannatüllatada, ostes tema saabumise puhuks Ungarist hobuseid. Hertsog kavatseb ise Ungarisse sõita, ent kuninganna saadab ta enda esindajanaTaani ühele tähtsale tseremooniale. Leskmehest hertsog oli nõustunud omaainsa tütre leedi Aletha Ungarisse kaasa võtma ja neiu on reisi ärajäämisetõttu äärmiselt pettunud. Hertsog saadab enda asemel Ungarisse omausaldusväärse mõisavalitseja, kes hoolitseb kodus kõikide tema tallide eest.Kohe, kui hertsog on lahkunud, otsustab leedi Aletha, et keegi ei takista talUngarisse sõitmast ja ta kavatseb end näidata alles Calais'-Viini rongis, kushertsogi mõisavalitsejal oleks teda võimatu tagasi Inglismaale saata.

Ühe rühma päevik Selle hirmsa ja rõõmustava raamatu kirjutas Henri Barbusse, inimene, kes tegi ise läbi kõik sõja koledused. See ei ole geniaalse Lev Tolstoi paraadlik raamat, milles geenius uuris sõda kauges minevikus; see pole Verta Sutneri pisarlik teos “Maha sõda“, mis on kirjutatud hea kavatsusega, kuid ei suuda kedagi veenda ega kellegi veendumusi muuta. See on lihtne raamat täis prohvetlikku viha, see on esimene raamat, mis kõneleb sõjast lihtsalt ja karmilt, rahulikult ja tõe määratu jõuga. Temas pole kujundeid, millega sõda romantiseeritakse, millega tema verist ja porist õudust vikerkaarevärviliseks võõbatakse. Maksim Gorki

Mehis Heinsaar on avaldanud seni viis raamatut: kaks jutukogu, kaks romaani ja ühe luuleraamatu. Oma elamise aega jaotab ta võrdsetes kogustes Tartu ja Mulgimaa vahel. Olles pälvinud küll mitmeid kirjandusauhindu ja saavutanud tunnustatud kirjaniku staatuse, tunneb autor siiski üha tugevamat tõmmet tihnikute poole. Raamat “Ebatavaline ja ähvardav loodus” sisaldab 28 juttu, mis viivad lugeja kummalisse maailma, kus juhtub kummalisi asju. Kõik on nagu päris, aga pole ka. Tuntud ja tundmatud tegelased käituvad ootamatult. Või siiski mitte? Illustreerinud Priit Pärn.

Kui sureb pururikas ülemaailmse virtuaalreaalsuse OASIS looja James Halliday, puhkeb maailmas kullapalavik – nimelt peitis nohikust geenius kogu oma varanduse kusagile oma virtuaalilma. Miljonid tuhlavad üksteise võidu mööda sadu planeete ja kummalisi mänguilmasid, et „kuldmuna“ üles leida. Varanduse jahil on ka armutu suurkorporatsioon IOI.Kui tädi treileris elav Wade Watts aka Parzival komistab poolkogemata esimesevihje otsa, muutub tema elu täielikult. Ta satub jahi hullumeelsesse keerisesse,kus keegi pole see, kellena ta paistab, ja kedagi ei või usaldada. Aga mängu pooleli jätta pole enam võimalik …

Me tulime siia linna 1922. aasta kevad­talvel, varsti pärast seda, kui mu mees oli vangilaagrist vabanenud ja meid oli laulatatud. Me suusatasime läbi märtsikuiste metsade, lumi oli paks ja kleepuv, põhjapoolse Soome suured kuusikud ei tahtnud meid minna lasta. Me tungisime sellele maale, surusime suuski lumest läbi, tõukasime tagant, nii et silme ees must, seljakott seljas ja ema kootud käpikud käes.Sirpa Kähköse romaan „Graniitmees” („Graniittimies”, 2014) on lugu Soome noortest, kes 1920. aastatel salaja Nõukogude Liitu läksid. Nad loobusid oma kodumaast, nimest ja emakeelest. Nad uskusid, et ees ootab uus elu, tööinimeste paradiis, mille nemad ise üles ehitavad. Kuid utoopiad ei teostu ja maa, Stalini-aegne Nõukogude Liit, kuhu nad õhinal olid tulnud, ei võtnud neid omaks.Sirpa Kähkönen (snd 1964) on tänapäeva Soome tunnustatumaid kirjanikke. Ta on hariduselt ajaloolane ja kirjutanud mitmeid romaane oma kodukandi Kuopio lähiajaloost. Teos käsitleb tundlikku teemat – Soome pahempoolsete käekäiku sõdadevahelisel ajal. Ka on see raamat osalt Sirpa Kähköse perekonnalugu.