Книги, похожие на «Friedrich Reinhold Kreutzwald, Küti kadunud õnn»

Tõsieluline põnevik Rootsi ajaloo suurimast raharöövist„Ühesõnaga, me peame leidma helikopteri. Ja piloodi. Ja siis me õhime end läbi katuse, ronime mööda redelit alla ja võtame raha. Ja kõik see võtab maksimaalselt kümme minutit. Ja samal ajal peame olema kindlad, et politsei helikopterid ei saa õhku tõusta.“„Täpselt, täpselt,“ noogutas Maloof.„See kõlab… sa kuuled, kuidas see kõlab, eks?“ küsis Sami.Maloof naeris, kuid tema hääles kõlas uhkus. Ta leidis, et tema plaan on täis võimalusi, väljakutseid, hiilgust.2009. AASTA 23. SEPTEMBRI VARAHOMMIKUL KÕLAB HÄIRE – VÄSTBERGAS RÖÖVITAKSE SULARAHAKESKUST.See on Rootsi ajaloo kõige suurejoonelisema röövi avapauk. Röövijad saabuvad helikopteriga ja politseil ei jää üle muud kui pealt vaadata, kuidas nad ligi 40 miljoni krooniga õhku tõusevad ja kaovad. Ainsatki lasku laskmata.“Jonas Bonnier on juhtinud tuhandeid väljaandeid ja kümneid tuhandeid ajakirjanikke üle kogu maailma, kuid ta pole kunagi üheski ajalehes ega toimetuses palgalisena töötanud. 2009. aastal, kui Jonas juhtis Skandinaavia suurimat kirjastuskontserni läbi ajakirjandust laastava majanduskriisi, toimus Stockholmi lähedal Västbergas asuva turvafirma G4S rahadepoos enneolematu rööv. Röövlid maandusid varastatud helikopteriga hoone katusele, tungisid hoonesse ja lahkusid röövitud rahaga õhuteed. Nende eest pandi välja miljoni dollari suurune pearaha. 2010. aastal mõisteti seitse meest röövi eest vangi. Röövitud raha, rohkem kui neli ja pool miljonit eurot on tänaseni kadunud.Helikopteriröövi ajal oli Jonas Bonnier firma president. „Mul ei ole sellest mingeid isiklikke mälestusi. Võib-olla olin hilja üleval, tegin õhtul Excelis mingit eelarvet ja jooksin järgmisel hommikul koosolekule. Tõenäoliselt lugesin selle kohta tagantjärele.“Mõned aastad tagasi tõmbus Jonas firma juhtimisest tagasi. Ta elab perekonnaga Miamis ning kirjutab romaane ja filmide käsikirju. Mees, kelle perekonnafirma teenib igal aastal miljardeid eurosid, võib seda endale lubada. “Priit Hõbemägi, Eesti Ekspress

Ellie Mack oli täiuslik tütar. Ta oli viieteistkümneaastane, kolmest lapsest noorim. Teda armastasid ühtviisi nii ta vanemad, sõbrad kui ka õpetajad. Tema ja ta poiss olid unistuste paar. Kõigest mõne päeva pärast pidid läbi saama riigieksamid ja algama idülliline suvevaheaeg. Kogu elu oli ta ees valla.Ja siis oli ta läinud.Nüüd püüab ta ema Laurel Mack oma eluga edasi minna. Tütre kadumisest on möödas kümme aastat, abielu purunemisest seitse aastat, ja kõigest mõni kuu on möödas sellest, kui Ellie juhtumi viimane juhtlõng päevavalgele tuli. Kui Laurel kohtab aga kohvikus üht sarmikat meest, on talle enesele ehk kõige suuremaks üllatuseks, kui kiiresti nendevaheline flirt millekski sügavamaks kujuneb. Peagi tutvub ta juba Floydi tütardega – ja mehe noorem laps Poppy võtab Laureli hingetuks.Sest Poppy näeb välja nagu Ellie. Ja nüüd hakkavad küsimused, millega Laurel on püüdnud kõigest väest rahu teha, teda uuesti vaevama. Kuhu Ellie läks? Kas ta jooksis tõesti kodust minema, nagu politsei on pikka aega kahtlustanud, või oli tema kadumisel mõni valgustkartvam põhjus? Kes see Floyd õieti on? Ja miks meenutab ta tütar nii jahmatava täpsusega Laureli enda kadunud tüdrukut?Lisa Jewell on rahvusvaheline menukirjanik, kelle sulest on ilmunud 17 romaani, sealhulgas New York Timesi ja Sunday Timesi bestseller „Ja siis oli ta läinud“. Jewelli teoseid on ingliskeelsetes maades müüdud üle kahe miljoni eksemplari ja neid on tõlgitud enam kui kahekümne viide keelde. Lisa elab koos abikaasa ja kahe tütrega Londonis.

Ööl, mil Brian Bishop oma abikaasa tappis, oli ta naisest kuuekümne miili kaugusel ja magas. Või vähemalt paistab nii komissar Roy Grace´ile, kes kutsutakse uurima võluva seltskonnadaami Katie Bishopi veidrat mõrva. Peagi hakkab Grace jõudma järeldusele, et Bishop on saanud hakkama võimatuna ning viibinud kahes kohas korraga. Kas keegi on varastanud ta identiteedi või on mees lihtsalt väga osav valetaja? Kui Grace sukeldub sügavale Bishopite elu pealtnäha respektaabli elu fassaadi taha, saab peagi selgeks, et selles pole kõik kaugeltki nii, nagu paistab. Kui ta aga sukeldub pisut liiga sügavale, satub ohtu ka tema enda maailma habras tasakaal.

Romaan kuulub Läti ajaloost inspireeritud sarja „Meie. Läti, XX sajand” ja selle aineseks on 1930. aastad. Erinevate minajutustajate silmade läbi joonistub pilt omaaegsest vaimsest ja poliitilisest õhustikust, kuid samal ajal jutustatakse siin lugu armastusest, õnne ja hingerahu otsimisest, loobumistest ja leidmistest, mis käib inimeseks olemisega kaasas igal ajastul.

Eesti kirjanduses on seniajani ebaproportsionaalselt vähe zombisid ehk siis ebasurnuid, kes kas osavate surnumanajate tahtel või mingite salapäraste loodusnähtuste mõjul hauast välja ronivad – selle tühimiku on Maniakkide Tänav oma verd tarretama paneva raamatuga nüüd täitnud. Autor on kohalikele ulmesõpradele tuntud juba üle kümne aasta. 90ndate lõpus ilmunud mitu novelli kuulutasid omanäolise ja tugeva autori sündi. Esimene pöördumine pikema žanri poole tõi kaasa äramärkimise 2000. aasta romaanivõistlusel teosega „Minu aknad on puust ja seinad paistavad läbi“, mille Eesti fantaasiakirjanduse austajad väga hästi vastu võtsid.