Книги, похожие на «Mihkel Raud, Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda»

"Adik Levin on arst. Aga ta on ka palju muud. Ta on inimene, kes teeb oma tööd südamega. Raamatus „Dr Levini tervisenõuanded“ räägib Adik Levin humaansest ehk inimsõbralikust meditsiinist, ema ja lapse tervisest ning sellest, kui tähtis on vastsündinule ema lähedus. Ühtlasi kutsub dr Levin meid üles sügavamalt järele mõtlema, mis on tervis, mis on tervislik toit ja kuidas tervislikult elada. Ta jagab soovitusi, mida oma igapäevases toitumises ja elustiilis silmas pidada, et säilitaksime tervise ja elurõõmu ka kõrges eas.„Dr Levini tervisenõuannetest” võiks saada hea käsiraamat igas peres ning väärt õppematerjal koolides. Temast leiab mõtteainet nii algaja tervisehuviline kui ka kogenud meedik."

Mis on see, mis tekitab inimeses sedavõrd tugeva iha millegi järele, nii et ta lõpuks harjub sellega nõnda, et ei kujuta elu enam teistmoodi ettegi? Miks mõned ettevõtted tabavad kliendi vajaduse ja suudavad sellest kujundada harjumuse, teenides nii miljoneid, ent teised mitte? Kas see on juhus või läbimõeldud ja planeeritav tegevus? Selles New York Timesi bestselleris juhib ajakirjanik Charles Duhigg meid ülipõnevate teaduslike avastusteni, mis selgitavad, mis harjumused õigupoolest on, miks nad meie elu üle valitsevad ning mis kõige olulisem – kuidas neist kasu lõigata.Kui täna hommikul ärkasite, mida te kõigepealt tegite? Kas hüppasite dui alla, vaatasite oma e-kirju või haarasite köögilaualt võileiva? Kas pesite hambaid enne või pärast enda kuivaks hõõrumist? Millist teed pidi te tööle sõitsite? Kui oma töölaua juurde jõudsite, kas tegelesite kõigepealt e-postiga, lobisesite kolleegidega või asusite kohe töö kallale? Kui koju jõudsite, kas panite jalga tossud ja läksite jooksma või valasite endale väikse napsi ja sõite teleka ees õhtust? Suurem osa meie igapäevastest valikutest võivad näida hästi kaalutletud otsustusprotsessi tulemusena, kuid ei ole seda teps mitte. Mingil hetkel oleme kõik teadlikult otsustanud, kui palju süüa ning millele töö juures kõige rohkem tähelepanu pöörata, kui sageli tarbida alkoholi või millal minna sörkjooksu tegema. Siis lakkasime otsuseid langetamast ning tegevus muutus automaatseks – see on meie närvisüsteemi toimimise loomulik tagajärg. Ühes 2006. aastal avaldatud uurimuses leiti, et enam kui 40% igapäevategevustest, mida inimesed sooritavad, ei olnud mitte otsused, vaid harjumused.Aegade jooksul on tehtud suuri pingutusi, mõistmaks, miks harjumused olemas on. Ent alles kahel viimasel aastakümnel on teadlased ja turundajad hakanud tegelikult aduma harjumuste toimemehhanisme – ning mis veel tähtsam, seda, kuidas harjumused muutuvad. Charles Duhigg on kogunud kokku suure hulga teadusuuringute tulemusi, viinud läbi kümneid intervjuusid teadlaste, ettevõtjate, turundajatega ja muude spetsialistidega ning oma elegantsel moel põiminud need kokku kaasahaaravaks jutustuseks harjumuste rollist meie isiklikus elus ning ettevõtete ja ühiskondade toimimises. „Harjumuse jõu“ keskne idee on: mõistes, kuidas harjumused toimivad, võime neid kujundada ükskõik millisel meile sobival viisil.Siit leiavad väärtuslikke näpunäited firmajuhid, müügivaldkonna inimesed ja turundajaid, et panna tarbijad oma tootest sõltuma, aga ka igaüks meist, et oma halvad harjumused kasulikeks pöörata. Raamatu lõpus on praktiline juhend harjumuste samm-sammuliseks muutmiseks.

Olemine on minu jaoks sama mis õnnetunne. Kui sa ei ole õnnelik praegu, siis ei ole sa õnnelik kunagi. Õnnelikuks saabki olla ainult ”siin ja praegu”. ” Õnneks” on olemist võimalik õppida, harjutada – see rõõm tasub end ära. Jaan Tätte Meie elu kvaliteeti ja elamise viise on läbi aegade kõige rohkem mõjutanud EESKUJU. Eeskuju õpetuse või õpetaja näol. Me kõik otsime teed sisemise rahuloluni – sisemise rahuni. Kõigi teed sinna jõudmiseks on aga erinevad. Tänapäeva rütm ja selle võnked sunnivad tasakaalu otsima äärmustest. Enesehävituslikest äärmustest, et natukenegi balansseerida seda meeletut tempot ja tühjuse tulva. Raamat, mida käes hoiad, ei ole kergete lugemiste hulgast. See suurepärane teos aitab Sul kindlasti muutuda, kui oled valmis ausalt enda sisse vaatama. Või saab järgmistel perioodidel just sellest õpetusest Sinu eeskuju.

Meist igaühel on kaitseingel, kes kannab nime ja armastab seda, kelle eest ta hoolitsema on saadetud. Ta rõõmustab koos sinuga ning nutab, kui sina nutad. Sinu kaitseingel on sinu igavene kaaslane, kes abistab sind päeval ja ööl, alates sinu sündimise hetkest kuni sa astud üle läve igavikku. Prantsuse autori René Lejeune kirja pandud raamatus „365 päeva oma kaitseingliga” on aasta igaks päevaks üks kaitseingli sõnum, mille üle mõtiskleda ja mediteerida. René Lejeune (1922-2008) sündis Bitches Lorraine’is. Ta oli kümne lapse isa, kusjuures kaks nende hulgast olid adopteeritud Brasiiliast. Saksa kirjanduse ja kultuuri professorina õpetas ta Metzi ja Algeri lütseumites, Õpetajakoolituse Instituudis ning Strasbourgi Poliitikauuringute Instituudi humanitaarteaduste osakonnas. Samuti oli R. Lejeune São Paulo lütseumi „Pasteur” (Brasiilia) direktor aastatel 1963-1967 ning Genfi Rahvusvahelise kooli tegevdirektor aastatel 1968-1978. Ta on kirjutanud veel biograafiaid ning vaimulikke raamatuid, olles mitmete aastate jooksul kaastöötaja kuuväljaandele „Stella Maris”. Raamat kuulub sarja «Sõna ja tegu».