Книги, похожие на «Luca D’Andrea, Kurja loomus»

Ma ei rända maises elus enam üksi, vaid omaealise naisega, kellel on minuga kaks last. Paraku olen rahulolematu ja mulle tundub, et midagi on vaja ette võtta. Paberid on mul puhtad – ma pole kunagi abiellunud. Kalli, kellega juba kaheksa aastat koos elan, on vallasema ja saab meie mõlema tütre pealt toetusraha. Truudust pole ma talle igatahes seni murdnud, sest temast on minule rohkem kui küllalt. Aga kas Kalli on minu jaoks siiski see ainus ja õige?Mul on ju sarved maha jooksmata ja tiivaripsutus kulub mulle kindlasti ära. Otsustan tutvumisteenistuse abi kasutada ja loodan oma halliks kippuvat elu senisest huvitavamaks muuta.

Aivar Kivisiv on sündinud 1963. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1990. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi pedagoog-inseneri diplomiga. Kivisiv on olnud õpetaja, eraettevõtja ja projektijuht. Viimased peaaegu kümme aastat on ta töötanud Kaitseliidus. Tema esikromaan, poliitiline triller „Kolmas Vabadussõda“ ilmus 2012. aastal. Järgmisena ilmub 2017. aasta romaanivõistlusele kirjutatud triller „Eesti otsib superkangelast“.Andrus Kõre on sündinud 1966. aastal Jõgeval. Ta lõpetas 1992. aastal Tartu Ülikooli majandusküberneetika erialal. Kõre on olnud erinevates era- ja riigiettevõtetes juhtivatel ametikohtadel. Andrus Kõre on tänapäevaste vanglate kontseptsiooni üks autoreid ja esimene Tartu Vangla direktor, lisaks Viru ja Tallinna Vangla ning Läti Vanglakompleksi üks projekteerijatest. Hetkel töötab Kõre Silikaat Kinnisvara tegevjuhina.See raamat sündis tänu Andrus Kõrele, kes tegi mulle ettepaneku kirjutada avatavast Tallinna Vanglast, mis on täiuslikema lahendusega tänapäevastest Eesti vanglatest. Augustis 2018 nõustusin ma ettepanekuga, kui olin külastanud ehituse lõppjärgus olevat vanglat. Selle raamatu kirjutamiseks kulus pikki õhtuid ajurünnakuteks. Me ei piirdunud praeguse olukorra kirjeldusega, vaid arendasime visiooni edasi, milline võiks täiuslik vangla välja näha lähitulevikus nii tehnoloogiliselt ja kasvatuslikus mõttes kui ka maksumaksja rahakotti silmas pidades. Betoon on olemas ja uued nutikad lahendused teevad vangla ainult paremaks. Aivar KivisivSee raamat on nägemus lähituleviku vanglast, kus klaarivad arveid maffiagrupeeringu number üks ja kaks, kes on omavahel tülli läinud. Kõrgetasemelist vahenditeta vaidlust püüavad ohjata Tallinna Vangla töötajad, kellel esialgu pole üldse aimu, kelle vahel sõda käib.Nagu raamatutes ikka, on keeratud vint viimase peale. Kõike kirjeldatut, kaasa arvatud veel mitte rakendatud lahendusi vanglasüsteemis on teoreetiliselt võimalik paari aastaga praktikas ellu viia. Kinnipeetavate poolelt on selliste aktsioonide läbiviimine nii lühikeses ajaühikus sama tõenäoline, kui saada Viking Lotoga aastas kolm korda viis kuuest tabamust. Siiski, mõned ju võidavad jack pot`i…

Viimane kord, kui sulle head ööd soovin, ei tea ma, et see on viimane kord. Kui oleksin teadnud, siis oleksin pannud hüvastijättu rohkem energiat. Aga mina ütlen, et lähen vist Ivani juurde magama. Sina ei vaidle vastu. Lased mu minema, pilk ekraanil, mina lähen, lähen, kõige viimast korda lähen sinu juurest ära. Arvan, et me näeme hommikul. Me ei näe. Me ei näe enam kunagi.Ühel hommikul leiab Carolina oma mehe voodist surnuna. Naine jääb väikese pojaga üksi ja on sunnitud alustama täiesti uut elu, vaadates samal ajal tagasi elule, mida elas seni.„Loodame parimat“ räägib ühe armastuse puhkemise, arengu ja ootamatu lõppemise loo kahe paralleelse narratiivina. Üks lugu räägib kahe noore inimese armumisest ja nende suhte arenemisest, teine – peategelase püüdest oma leinaga toime tulla. See on liigutav kokkulepe surma, kuid ka eluga: armastuse ja lapsevanemaks olekuga, moodsa suhte ja selle halastamatute ootustega. Lugeja saab jälgida Carolina elu kümne aasta jooksul, armumist ja leina, elu, mis vaatamata rangele plaanile otsustab olla hoopis midagi muud.Carolina Setterwall on sündinud 1978. aastal Rootsis Salas. Ta on õppinud meediat ja kommunikatsiooni Uppsalas, Stockholmis ja Londonis. Ta elab koos pojaga Stockholmis. „Loodame parimat“ on tema esimene romaan.

Kalle Marve leiab ennast keset vihast peretüli. Kõik, mis tundus olema terasesse valatud, laguneb üleöö. Uut elu luua püüdes sõidab ta Tallinna. Hoolimata algsetest ebameeldivustest, näib kõik laabuvat. Kuid siis satub Kalle pooljuhuslikult kuritegelikku seltskonda ning sündmused väljuvad kontrolli alt. Taavi Kangur (snd 1974) on varem kirjutanud peamiselt lühijutte ja novelle, millest mõned on avaldatud kvartaliajakirjas Algernon. Pärast lühijutuvõistlusel nii teise kui ka kolmanda koha võitmist otsustas ta, et aeg on küps raamat kirjutada. “Kõigile saab kurikaga virutada” saavutas 2010. aasta Tänapäeva romaanivõistlusel II koha.

Siim Veskimehe «Kuu Ordu» on Eesti mastaabis nii mahult kui tuumakuselt üsna erandlik ulmeraamat. Tegu on stiilipuhta žanriulmet esindava tõsiteadusliku fantastika valda jääva moodsa ulmeteosega, mida pole häbi kõrvutada ka ingliskeelses maailmas tänapäeval avaldatava ulmega. Lisaks ohtratele seiklustele ning sõjapidamisele nii Lõuna-Ameerika džunglites, Jaapanis kui kaugel Päikesesüsteemi ääremail leiab lugeja nende kaante vahelt ka esimese Eesti libertaanlikku ilmavaadet tutvustava manifesti. Ning kuigi kirjanik maalib meie koduplaneedi tulevikust äärmiselt düstoopilise pildi, pakub ta selle roiskuva tarbimismaailma kõrvale ka oma utoopiaühiskonna – Kuu Ordu.