Книги, похожие на «Levi Henriksen, Kuradisaare ingel»

Noorsooromaani peategelane on 12-aastase Stella, kelle ema on pärast rasket autoõnnetust sügavas depressioonis – ta ei suuda leppida oma invaliidsusega ega oska eluga edasi minna. Stellal tuleb üksinda hakkama saada nii masenduses ema kui ka segaduses kasuisaga. Kogu kodune majapidamine ja ka väikese õe kantseldamine on järsku üksnes tema kaelas. Kõige hullem on aga see, et Stellal pole ainsatki sõpra, kellega oma muresid jagada. Siis aga tutvub ta internetifoorumis Saaraga, omavanuse särtsaka tüdrukuga, kelle hädad on samuti tingitud emast. Kuid need hädad on sootuks teist laadi ja Stellal pole neid sugugi kerge mõista. Ketlin Priilinn on kirjutanud raamatuid nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Noortele on tema sulest varem ilmunud „Maarjamäe kägu” (2007), „Mustlasplikad” (2009) ja „Sefiirist loss” (2010).

Oli kord üks kaunis printsess, kes elas lossis, mida ümbritses tohutu aed imekaunite rooside ja orhideedega. See on aga hoopis üks teine lugu.Käesolev, seevastu, räägib puuksutamisest.Mitte sellistest hiilivatest puuksudest, mida sa loodad, et keegi ei märka. Oh ei! Siin tuleb juttu kahuripaukudest, puuksudest, mis kõrvetavad pükstesse augu ning lennutavad väikesed poisid kosmosesse ja tagasi. Peale selle tuleb raamatus natuke juttu kurjadest kaksikutest, Mongoolia vesirottidest, pikkadest karamellipudingutest ja veel pikematest kägistajamadudest. Aga kõige põhjalikumalt käsitleb raamat seda, mis juhtub siis, kui tibatilluke punapäine poiss Bulle kolib Kanonveieni tänavale ning kohtab Liset ja peaaegu pöörast professorit ühel päikesepaistelisel päeval veidi enne 17. maid. Lugu sõpruse puuksutamise tõelisest väärtusest.Jo Nesbø (sünd 1960) on enim tuntust kogunud Harry Hole kriminaalromaanide sarja autorina ning muusikuna ansamblis Di Derre. Doktor Proktori raamatud on seni ilmunud 22 riigis.

„Poiss nimega Jõulud” on põnev seiklusjutt, mis paljastab, kes tegelikult on Jõuluvana. Lugu, mis tõestab, et miski pole võimatu. Nikolas on 11-aastane poiss, kellele on terve elu jooksul kingitud ainult üks mänguasi – kaalikast nikerdatud nukk. Aga ta on sellegi üle rõõmus, sest kingi tegi ema, keda enam ei ole. Nikolase maailm variseb kokku, kui ka tema puuraidurist isa retkelt kaugesse põhja ei naase. Poiss otsustab isa üles otsida ja selleks kas või põhjapoolusele minna. Inimese jaoks, kes usub imedesse, ei ole ju miski võimatu! Või siiski? Alguse saab seiklus, milles on palju lund, hulk päkapikke, üks lapserööv, veel rohkem lund ja põhjapõdrad, kes ei suuda maapinnal püsida. Matt Haig on tuntud briti kirjanik ja ajakirjanik, kes on kirjutanud raamatuid nii lastele kui ka täiskasvanutele. Lõbusad illustratsioonid on teinud Chris Mould. Raamatu põhjal on valmimas film.

„Jarmalandi kroonikad“ on põhikooliealistele noortele mõeldud ainulaadne fantaasiaeepos, mille tegevus toimub keskaegses Skandinaavias, kus inimeste kõrval tegutsevad ka viitrid, haldjad ja lohemaod.Triloogia esimeses osas „Salajaki lahing“ põrkuvad viitrite ja inimeste maailm. Raamat jutustab loo teekonnast lahinguni nii inimeste kui ka viitrite vaatepunktist.Just talveunest ärganud nahksete tiibadega Ristin Laitiib kuulub viitrite kuninglikku valvemeeskonda ning ootab koos oma kaaslastega viitrisõdalasi, kes naasevad Salajaki kindlusesse saagiga. Samal ajal moodustavad inimesed viitrite vastu suurt sõjaväge ja ka vennad Eggid põgenevad oma Smålandi kodutalust, et sõjaväega ühineda. Vanem vend Samuel unistab rüütliseisusest, keskmine vend Niklis tahab saada sõduriks. Noorim vend Jöran, kes hoiab end aga tülidest ja kaklustest eemal, järgneb vendadele, et nad hoopis tagasi koju viia.Sõjavägi marsib põhjapoolsete mägede suunas ja möödub Storsjö järvest, kus liitub foogti sõjameestega. Nendega ühineb ka foogti tütar Lovisa, kes Samueli silmapilkselt ära võlub. Lovisal on aga oma salarelv – järves elav lohemadu.Oma rännakul puutuvad vennad Eggid kokku probleemidega, mis kõnetavad ka tänapäeva teismelisi: perevägivald, rahalised raskused, seisusevahe, sõprus, armastus, vastuoluline info. Keda ümbritsevatest uskuda ja keda mitte? Kas järgida oma teed või usaldada kedagi teist? Kas kindlaks kujunenud arusaamadel on ikka tõepõhi all?Autor Johan Theorin kutsub lugejat kaasa seiklema 14. sajandi Rootsi mägede, metsade ja järvede vahel. Aega, mis on täis sõdu ja võimuvõitlust ning kus viitrid, haldjad ja lohemaod on sama tõelised ja ohtlikud kui katk.

Mis on päevad? Mis on kupsik? Kas ma peaksin kasutama rinnahoidjat? Mis toimub?Keha muutub, hormoonid võtavad võimust ja ajus toimuvad suured ümberkorraldused. Täiskasvanutele on see aeg tuttav, aga värske teismelise jaoks on kõik justkui pea peale pööratud ja tekitab segadust.„Tüdrukute raamatus” räägivad norra arstid Nina Brochmann ja Ellen Støkken Dahl sulle kõigest, mida murdeea kohta peaksid teadma. Nad jagavad erialateadmisi ja isiklikke kogemusi, tõestisündinud lugusid ja nippe ning annavad head nõu. Juttu tuleb kehalistest muutustest, tunnetest, soolisest identiteedist, seksist selle erinevates ilmingutes ja ka ohtudest, millest peaksid teadlik olema. Räägitakse eakaaslaste survest, stressist, kiusamisest, ennasthävitavast käitumisest, depressioonist ja väärkohtlemisest. Raamatu lõpust leiad ülevaate ka saadaolevatest abiteenustest, sest mitte keegi ei tohiks jääda oma murega üksi.Hoiad käes käsiraamatut, mis on kirjutatud lihtsalt, ausalt ja kaasahaaravalt, et see oleks jõukohane lugemine kõigile vanuses 10–20 aastat. Ühtlasi on see hariv ja ülevaatlik abivahend lapsevanematele, õpetajatele ja teistele, kes selles vanuses lastega kokku puutuvad.