Книги, похожие на «George Sand, Kuradimülgas. Leidlaps Francois»

„Hundirada” on lugu sellest, kuivõrd juhib meie elukulgu päritolu ja kui vaba on inimene ise oma elu üle otsustama. Paari aasta eest leseks jäänud Teppo on saanud talviseks ajaks tööotsa järve saarel. Ühel päeval haagib end Teppole sappa bravuurikas naine koos väikese lapsega. Üle öö muutunud ilmaolud on järgmiseks hommikuks tagasitee külla ära lõiganud ja Teppo on saanud endale vastu tahtmist uue perekonna. Kui naine ühel ööl kaob, jääb võõras veidralt tõsiste silmadega Sasha Teppo hooleks.Mida vanemaks Sasha saab, seda enam kerkivad üles küsimused tema päritolu kohta: kes ta on, kus on ta juured ja kes oli ta ema, see kummaline naine, kelles pulbitses ühteaegu nii meeletu elutahe kui ka raevukas enesehävituslikkus. Kui välja ilmub Gregor, ema kunagine kallim ja sõber, hakkab Sasha üha enam aimama, kuivõrd eriskummalist päritolu ta tegelikult on. Katrin Johanson (snd 1972) on lõpetanud Viljandi Kultuurikolledži näitekunsti erialal, töötanud õpetaja ja ajakirjanikuna ning illustreerinud raamatuid, praegu töötab ta inglise keele õpetajana. „Hundi¬rada” on Katrin Johansoni kolmas romaan. Kirjastuses Varrak on varem ilmunud tema romaanid „Läbikäidavad toad” (2015) ja „Atlantis abajas” (2016).

Krasia Pealuutroon seisab tühjana ja inimkond on paisatudkaosesse. Langenud väejuhtide ja deemonivürstide kolpadest ehitatud istmespeitub võlujõud, mis hoiab eemal maa-alused deemonid. Sel troonil istudes oliAhmann Jardir määratud vallutama kogu teadaoleva maailma ja tegema igaveselõpu deemonisõjale. Säärasele asjakäigule seisis aga vastu Arlen Põldaja,kes kutsus Jardiri duellile. Kaotusega riskimise asemel viskus Arlen kuristikku,haarates endaga kaasa ka Jardiri ja jättes nii maailma päästjata. Alanudpärilusheitlus ähvardab lõhestada kõiki Thesa Vabasid Linnu.Lõunas peab Jardiri esiknaine Inevera hoidma ära poegade omavahelisedtaplused, mis võiksid vallandada kodusõja. Põhjas üritavad LeeshaPaberivalmistaja ja Rojer Kõrtsmik sepistada Milni ja Angiers’ hertsogkondadevahelist liitu krasialaste vastu, enne kui on liiga hilja. Rikas ja kaitsetuLaktoni hertsogkond on aga sattunud risttulle. Samal ajal saavad maa-alused ühatugevamaks ning Arleni ja Jardirita ei pruugi kellelgi olla piisavalt jõudu, etneile vastu astuda. „Pealuutroon” on Peter V. Bretti viieosalisena kavandatud Deemonite sarjaneljas raamat, järg raamatutele „Maalingutega mees”, „Kõrbeoda” ja„Päise päeva sõda”.

Esimese Asumi sünnist on möödas nelisada üheksakümmend kaheksa aastat. Ta on oma tugevuse tipus, valmis lööma Teist. Kuid üks mees ei nõustu kõike näivat tõe pähe võtma. See on Esimese Asumi nõunik Golan Trevize, kes vastupidiselt üldsusele ei usu, et Teine Asum on hävitatud. Ta koguni kardab, et saladuslikul Teisel Asumil on loodava Teise Galaktikaimpeeriumi suhtes võimutaotlus. Et takistada Trevize’i oma kahtlusi külvamast, pagendab Terminuse linnapea ta Trantorile, Esimese Galaktikaimpeeriumi hüljatud pealinna. Noor Trevize saab endale reisikaaslaseks Terminuse ülikooli muinasajaloo professori Janov Pelorati, kes loodab leida Trantorilt tõendeid inimsoo algplaneedi asukoha kohta. Tema usk Maa olemasollu on niisama suur kui Trevize’i veendumus, et Teist Asumit polegi hävitatud. Tõde, mis mõlemale selgub, on kummalisem, kui asjaosalised oleksid osanud oodata.Raamat on järg Asumi triloogiale, mis koosneb kolmest osast: „Asum”, „Asum ja Impeerium” ja „Teine Asum”.

„Saskia” on lugu noore naise tavalisest elust. Romaani läbivaks teemaks on armastus. Kas peategelane leiab lõpuks selle Õige? Kas inimese õnn sõltub üksnes armastatust või peitub õnn inimeses eneses? Kas Saskia ise oskab ja suudab armastada? Autori debüütromaan „Saskia maailm” ilmus 2008. aastal. „Saskia” on autori teine raamat, milles sisaldub „Saskia maailm” ja sellele kirjutatud järg „Saskia”.