Книги, похожие на «Rosa Liksom, Kupee nr 6»

Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia nominent 2019!Maire astus oma väravast välja ja hakkas mööda Pojengilehe tänavat Lehtla keskpunkti poole kõndima. Ta teadis, et kui ta vaatab Juhani akendest sisse sel hetkel, mil ta on kuti majast juba peaaegu möödumas, näeb ta teda viskiklaasiga köögilaua taga istumas, oma peene sülearvuti taga, üks käsi toetamas laupa, sõrmed juustesse põimunud. Seal ta oligi, aga täna nokkis ta ennastunustavalt nina.„Sellel mehel on tõesti hekki vaja,“ turtsatas Maire.Katsi ja Petsi köök, kus parasjagu oli Vicky enda teadmata põhjustanud ühepajatoidu teemalise skandaali, paistis maja sisemusest kätte läbi pikliku elutoa.„Tunneli lõpus on köök,“ tuli Mairele pähe imelik assotsiatsioon. Talle tundus ka kummaline, et pererahvas, kes käib tihti jooksmas ja peaks oma maja nägema sama nurga alt kui jalutajad, pole kursis, mis paistab ja mis mitte. Kats vehkis parasjagu vihaselt pannilabidaga, viskas selle siis maha ja tuiskas minema.Lehtlas on põhjalik naabrivalve, kuid mitte niivõrd turvakaalutlustel. Palju huvitavam on lugeda naabrite raha, piiluda akendesse ja levitada kuulujutte. Sotsmeedia annab selleks rohkem võimalusi kui kunagi varem. Draamad valguvad aga ka pärisellu, kuni olukord lõpuks täiesti käest ära läheb.

Noor naisuurija Ira Tever on üles kasvanud ja hariduse omandanud suures linnas, ometi tahab ta oma ametialast karjääri alustada just provintsis. Nõnda loodab ta vabaneda oma kuulsa eelkäija, advokaadist isa kurikuulsast mainest, mis teda igal pool saatma kipub. Lõpuks leiabki noor naine oma unistuste töökoha.Kõik oleks justkui hästi, sest ta on muretsenud endale vaikses maakonnakeskuses meelepärase kodu, saanud sobiliku ameti ja head kolleegid. Elu maakohas on aga linnaelust sootuks erinev ja Iral tuleb paljugi senistest tõekspidamistest ümber hinnata ja õppida juurde asju, mida üheski koolis ei õpetata. Oma esimese tööülesande sooritab noor uurija oskuslikult, aga rõõm edust jääb tulemata. Ta lahendab küll üksiku metsatalu lumiselt mäelt leitud surnud tüdruku juhtumi, tõestades, et see polnud enesetapp, vaid mõrv, ometi jääb teda painama ebamäärane süütunne.

Uues Palgasõduri-seikluses on tabamatu diversandi ja palgamõrtsuka vastaseks kriminaalpolitsei ülem Mändmaa, kellega nad silmast silma kohtumata asuvad mängima pingsat ja pinevat kassi-hiire mängu. Kuulid vihisevad, autkummid vilisevad ning kunagi ei saa ükski tegelane kindel olla, kas ta selles mängus on parajasti jälitaja või jälitatav, heade või pahade huvides tegutsev. Kuni hakkab selguma, et tegelik mäng toimub kusagil hoopis kõrgemal, kus otsustatakse noore Eesti riigi saatust inimeste poolt, kelle “karvane käsi” paneb postidele poliitikuid ja korraldab oma huvides suuri rahvusvahelisi operatsioone. Luuremängude niidid viivad Ameerikasse, Venemaale ja Tšetšeeniasse. Selles mängus ei pruugi olla võitjaks need, kes pealtnäha peale jäävad, ometi käib võitlus elu ja surma peale üsna mitmel rindel. Ainus tegelik võit on ellujäämine. Kassist võib hetkega saada hiir, kunagi pole teada, millal ja kelle taga järjekordne lõks kinni klõpsatab.

Oma uues raamatus „e-armastus“ räägib Erik Tohvri tänapäeva inimeste võõrandumisest üksteisest, millele aitab kaasa ka nn sotsiaalmeedia. Autor kirjeldab sageli halenaljakaid olukordi, millesse võivad sattuda inimesed, kes suhtlevad üksteisega peamiselt või ainult interneti teel, n-ö silmast silma nägemata. Tehnoloogia arengut siiski ei rünnata, vaid esitatakse küsimus, kust jookseb selle kasutamise piir ja mil määral see mõjutab inimelusid ja -saatusi.