Книги, похожие на «Francine Dickson, Külgetõmme»

Kui Jessica Farris paneb end kirja osalejana psühholoogiauuringus, mida korraldab salapärane doktor Shields, arvab ta, et tal ei tule teha muud kui vastata mõningatele küsimustele, võtta oma raha ja lahkuda.Küsimus nr 1: Kas te saaksite ilma süümepiinadeta valetada?Aga kui küsimused muutuvad järjest intensiivsemaks ja ründavamaks ning seanssidest saavad üritused, kus Jessile öeldakse ette, mida selga panna ja kuidas käituda, hakkab talle tunduma, otsekui teaks doktor Shields, mida Jessica mõtleb … ja mida ta varjab.Küsimus nr 2: Kas olete kunagi haavanud sügavalt kedagi, kellest te hoolite?Sedamööda kuidas Jessi paranoia kasvab, saab selgeks, et ta ei tea enam päriselt, mis on tema elus reaalne ja mis doktor Shieldsi manipuleeriv eksperiment. Tabatuna pettuse ja armukadeduse ämblikuvõrgust, taipab Jess kiiresti, et nii mõnedki sundkujutlused võivad viia surmani.Küsimus nr 3: Kas karistus peaks alati vastama kuriteole?Menuromaani „Naine meie vahel” autorite uus põnevik kahtlemisest, kirest ja sellest, kui palju võib kedagi usaldada.

Sa teed iga päev ühte ja sama.Sa tead täpselt, kuhu sa lähed.Sa ei ole üksi.Kui Zoe Walker näeb enda fotot ühe Londoni linnalehe erakuulutuste rubriigis, otsustab ta välja selgitada, miks on tema pilt sinna sattunud – ilma ühegi selgituseta, lihtsalt udune foto koos internetiaadressi ja telefoninumbriga. Zoe viib ajalehe koju ja näitab seda pereliikmetele, kes on kindlad, et naine fotol vaid sarnaneb Zoega. Aga järgmisel päeval on ajalehes juba uue naise pilt ja nii päev päeva järel.On see eksitus? Või juhus? Või peab keegi arvet nende naiste iga sammu üle …***Järjekordse psühholoogilise põnevikuga „Ma näen sind“ hoiab Suurbritannia kirjanduse viimaste aastate edukamaid uustulnukaid Clare Mackintosh („Ma lasen sul minna“ – maailmas üle miljoni eksemplari müünud raamat, eesti keeles ilmunud 2016. aastal) lugejat oma haardes esimesest leheküljest viimaseni.

Alex on kolmekümnendates pereisa, kes armastab oma naist, kuid ei oska seda kuidagi väljendada. Ta armastab ka oma poega Sami, aga ei mõista teda sugugi.Sam on kaheksa-aastane imetore poiss. Tal on autism. Temale on maailm üks suur mõistatus, mille lahendamisega ta üksi toime ei tule.Algul tunduvad haiguse kaasnähud ületamatult rasked, ent siis hakkavad Alex ja Sam koos „Minecrafti“ mängima. Just see mäng teeb lukust lahti autistist poja ja tema isa suhte. Isa õpib uuesti mängima ning poeg suhtlema ja ennast väljendama. Poiss tunneb, et on vähemalt üks asi, mida ta oskab sama hästi kui teised. Videomäng on salliv keskkond, kus saab piiramatult ja vabalt õppida, jagada ja luua.Raamat põhineb tõestisündinud lool ja räägib sellest, kuidas lõpetada muretsemine ja leida üles laps enda sees. Just nii jõuab arusaamisele, mis on elus tähtis. Kas „Minecrafti“ kaudu teineteise ja iseenda taasavastamine aitab perel end tükk tüki haaval kokku koguda?

Südamlik ja naljakas romaan surmast, valetamisest, üksindusest, armastusest ja mudelrongidest.Andrew on plindris. Ta on valetanud tööintervjuul, kuidas tal on naine ja kaks last, kuid nüüd ähvardavad kolleegid külla tulla. Tegelikult elab Andrew üksi armetus korteris koos oma mudelrongide kollektsiooniga. Andrew töö on otsida üksinda elanud lahkunute võimalikke pärijaid ning ta on peale kirikuõpetaja sageli ainus inimene nende matustel. Tema kindlatel rööbastel kulgevat elu muudab päev, kui tööle saabub uus kolleeg Peggy. Ei, see ei lähe lihtsalt.Richard Roper kasvas Stratford-upon-Avonis ja töötab kirjastuses toimetaja. „Põhjus elada“ on tema esimene romaan ja see on ilmumas kahekümnes keeles.Tutvu raamatuga

„Muutlik“ on tuntud eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdi uus proosateos. Žanriliselt võiks seda pidada pihtimusromaaniks, kuna raamatu sisuks on diplomaadist kirjaniku igapäevatoimetused Lätis ja Eestis viimastel aastatel. Samas eristab teost tavapärasest romaanist see, et peatükid on fragmentaarsed ja segamini paisatud, ajaline lineaarsus on kadunud. Raamat ühendab ülima personaalsuse ülima igavikutundega. Argipäevakirjeldustest kasvavad välja hoopis suuremad küsimused aja ja sündmuste suhtelisusest, kogu inimrabelemise mõttekusest ning olemise talumatust kurbusest.