Книги, похожие на «Jennifer L. Holm, Kuldkala number 14»

Lasteraamat «Vapper koiott Oskar» on ühest küljest põnev seiklusraamat. Teisalt aitab raamat mõista või meelde tuletada elu püsiväärtusi.Oskar elab tavalist koolipoisi elu hetkeni, kui ta ärkab minevikus indiaanlaste juures. Seal pole hommikukrõbinaid, nutiseadmeid, elektrit ega isegi kempsu. Aga Oskarile meeldib seal ometi väga. Tal on kahju tagasi tänapäeva tulla ja kodus on ta täiesti teine Oskar. Tema muutumine hakkab mõjutama ka perekonda ja isegi klassikaaslasi väga toredas suunas.

Hambaid risti surudes pigistas Kaaren välja kolmanda verepiisa. Võlukepid vihisesid üha kiiremini ja Hõbe lähenes lugemisega lehekülje lõpule: „ … saveat delo as sek asi eiem.”Kaaren sirutas jalad tiigipõhja poole, pani silmad kinni ja pomises: „Kitsevägi, kitsevägi, kitsevägi…”Järsku puudutasid ta jalad midagi siledat, kõva ja külma. Ta avas silmad ja seal see oligi – kuldne ring, mida läbis rist. Nad olid värava jälle üles leidnud!…Fantaasiaraamatus „Allikahaldjas” viib teaduse populariseerijana tuntud Tuul Sepp lugeja seiklema eesti mütoloogiailma. Kinnise loomuga 12-aastane Hõbe ja tema ülimalt innukas ajaloohuviline väikevend Kaaren veedavad suve maal rangevõitu vanaema ja leebe vanaisa seltsis. Tiigi põhjast avastatud värava kaudu sattuvad nad Unustusemaailma, kus tegutsevad meie esivanemate elu vürtsitanud, kuid tänaseks unustusehõlma vajunud värvikad kangelased ja nõiduslikud olendid. Mis aga juhtub, kui piirid Unustusemaailma ja pärismaailma vahel enam ei pea?

Õe-venna Janne ja Joosepi seiklustest võlumaailmas, kus nad päästsid loitsuraamatu abil terve kuningriigi kurja lohe käest, on möödunud juba hulk aega.Raamat ei ole juba pea kaks aastat mingeid võluomadusi demonstreerinud.Janne 13. sünnipäeval tekib neil aga seletamatul põhjusel tahtmine see kätte võtta ja oma suureks üllatuseks leiavad nad viimaselt leheküljelt pildi, mida seal varem kindlasti polnud. Sellel pildil on kujutatud mahedates sügisvärvides metsa, mille keskel paistab sissepääs mingisse koopasse. Sissepääsu ees seisab väike tumedasilmne tüdruk, kes näib vaatavat otse Jannet ja Joosepit. Tema pikad pruunid juuksed lehvivad tuules ning õele-vennale näib, et tüdruk üritab neile midagi öelda.Uued ja pöörased seiklused kisuvad õe ja venna taas kord võlumaailma, kadunud laste ning tulisilmsete hiiglaste otsinguile.Helen Käit on Eesti lastekirjanik, kes tuli kirjandusmaailma 2013. aastal debüütromaaniga “Janne ja Joosep. Lohe needus”, mis sai mitte ainult noorte lugejate vaid ka arvustajate lemmikuks. Eesti Draamateatris esietendus 2018. aastal lavastaja Kersti Heinloo käe all lastelavastus «Lohe needus», mis põhineb Helen Käidi “Janne ja Joosepi” sarja kahel esimesel lasteraamatul.Alates 2013. aastast on Helen Käit avaldanud kokku 6 lasteraamatut ja ühe noorteromaani, millest kolm on saanud erinevatel konkurssidel auhindu ja äramärkimisi (BestSeller 2015 lastekirjanduse kategoorias II koht, Tänapäeva 2015. aasta lastejutuvõistlusel III koht ning Tänapäeva 2017. aasta lastejutuvõistluse II koht).

Mis siis, kui sa teel kooli näed, kuidas keegi viisakas kostüümis naine ronib teise korruse aknast sisse? Mis siis, kui sa tunned selles naises ära oma uue emakeele õpetaja? Ja mis siis, kui sa tead, et selles korteris elab üksinda armas vana Moosi-Moor? Just nii juhtus ühel päikeselisel kevadhommikul raamatu peategelase Fenniga. Õnneks see vahva tüdruk ei karda suurt midagi ning otsustab välja selgitada tõe. Teda aitab tema parim sõber Tom. Loosse on segatud ka juveelid.

Seebühli lastelaagris kohtuvad kaks tüdrukut – Lotte ja Luise– kes on nii enda kui laagrikaaslaste suureks ehmatuseks täpipealt ühtenägu nagu kaks tilka vett. Alguses ajab see tüdrukud marru, siis aga hakkabasi neid huvitama. Selgub, et nad on kaksikud, kelle ema-isa on lahku läinudjuba siis kui tüdrukukesed alles mähkmetes siputasid – emale jäi üksbeebi, isa võttis kaasa teise. Nüüd on Luise ja Lotte kord vanematele üksvingerpuss maha mängida, et ka neil ehmatusest suu lahti jääks. Ja mine teavõib-olla õnnestub nutikatel tüdrukutel isegi vanemaid oma aastatetagust tegukahetsema panna.