Книги, похожие на «Хорхе Луис Борхес, Kujuteldavate olendite raamat»

Kuula nüüd! Algamas on lugu. Selle lõpus tead sa palju rohkem kui praegu.Elas kord kohutav paharet, kõige kurjem pahalane kogu maailmas – oma halbade mõtete ja tegude pärast sai ta endale nimeks Kurat. Ühel päeval oli sellel saatanal väga hea tuju, sest ta oli just valmis saanud peegli, millel oli imelik võime – kõik hea ja kaunis, mis sellest peegeldus, kahanes peaaegu mitte millekski ning kõik tähtsusetu ja kole muutus silmatorkavaks ja veelgi koledamaks.Hans Christian Anderseni tuntud muinasjutt, mis viib väikese tüdruku pikale teekonnale, et vabastada tema vend Lumekuninganna jäisest haardest. Gerdat varitseb kõikjal hädaoht, kui ta üritab lahendada Kaj kadumise mõistatust. Klassikalises heast ja kurjast jutustavas loos avastame kaugeid maid ning kohtame head nõida, rääkivaid loomi, kaunist printsessi ja röövlijõuku.

13. sajandil tundmatu islandi autori kirjutatud “Völsungite saga” põhineb oluliselt vanemal materjalil, mille juured ulatuvad tagasi vähemalt suure rahvasterändamise aega 5. sajandil. “Völsungite saga” on nn. vana-aja saagade korpuse kõige tuntum tekst, lugu lohetapja Siguršist ja Völsungite soo langemisest oli kunagi üldtuntud kogu Põhja-Euroopas. Sigurši loo tänapäeval tuntuim keskaegne ümberjutustus on keskülemsaksakeelne “Nibelungide laul”. Saagas antud pilt muinaspõhja eetikast ja elulaadist, või sellest, kuidas seda kõrgkeskaegsel Islandil mäletati ja ette kujutati, on rikas ja mitmekülgne ning pakub kõigele lisaks vaieldamatut kultuuriloolist huvi.

Külmal talveajal hulkunud üks äranälginud rebane mööda metsa ja otsinud endale toitu. Viimaks olnud rebasel mets risti ja põiki läbi käidud, aga siiski polnud talle midagi silma hakanud, mida oleks võinud suhu panna. Kogemata kombel tulnud rebane ühe tee äärde. Seal näinud ta eemalt üht meest kalakoormaga tulemas. Rebasel kohe hea nõu peetud.

Elas kord naine, kes soovis endale kogu südamest lapsukest, kuid ei teadnud, kuidas teda leida. Nii läks ta vana nõia juurde ja ütles:„Minu südamesooviks on saada laps. Palun ütle mulle, mida peaksin tegema, et see juhtuks?“

Mihkel Ulmani väljamõeldud ja Kati Saara Vatmanni romaniseeritud «Kättemaksukontori» uus köide sisaldab kaks osa: «Kirst» ning «Kulturistid ja kummipuu». Kui sündmusi on keeruline ise välja mõelda, siis tuleb muidugi elust enesest maha kirjutada – värvi siin igatahes jätkub. Aga kui elu hakkab jub raamatust šnitti võtma, siis on asjad karmid. Siis ei aita ka advokaadid, nii et pöörduge Kättemaksukontorisse! None