Книги, похожие на «Reeli Reinaus, Kuidas mu isa endale uue naise sai»

Kolm parimat sõpra – Seth, Karu ja Angelo – on väga löödud, kui neid ei valita uue kooli jalgpallimeeskonda. Õli valab tulle see, et teised poisid ja treener nimetavad neid ebaõnnestumise pärast üleolevalt friikideks. Kas poisid loobuvad tõepoolest oma unistusest või leiavad siiski võimaluse treenerile ja narrijatele vastupidist tõestada? Sünnib jalgpallivõistkond FC Friigid, mille mängijad kannavad seda nime uhkusega. Haarav ja lõbus jalgpallilugu räägib sõprusest, meeskonnavaimust ja lastest, kes ei osutu valituks.

„Klaaslastest“ tuttavad Aladdin, Billie ja Simona on jälle vastamisi kummitusega. Aladdini vanemad avastavad, et nende restoranist varastatakse toitu ning sõbrad otsustavad välja uurida, kes seda teeb. Peagi märkab Aladdin poissi, kes vaatamata talvekülmale on väga õhukeselt riides. Alati, kui Aladdin püüab poissi kätte saada, kaob too, jätmata lumele ühtegi jalajälge. Ja mis kõige kummalisem – keegi peale Aladdini poissi ei näe. Lisaks sellele peab Aladdin lahti harutama ka kadunud hõbeda saladuse.Kes on see salapärane poiss ja kus on kadunud hõbe? Kas sõbrad suudavad nendele küsimustele vastuse leida?

„Jarmalandi kroonikad“ on põhikooliealistele noortele mõeldud ainulaadne fantaasiaeepos, mille tegevus toimub keskaegses Skandinaavias, kus inimeste kõrval tegutsevad ka viitrid, haldjad ja lohemaod.Triloogia esimeses osas „Salajaki lahing“ põrkuvad viitrite ja inimeste maailm. Raamat jutustab loo teekonnast lahinguni nii inimeste kui ka viitrite vaatepunktist.Just talveunest ärganud nahksete tiibadega Ristin Laitiib kuulub viitrite kuninglikku valvemeeskonda ning ootab koos oma kaaslastega viitrisõdalasi, kes naasevad Salajaki kindlusesse saagiga. Samal ajal moodustavad inimesed viitrite vastu suurt sõjaväge ja ka vennad Eggid põgenevad oma Smålandi kodutalust, et sõjaväega ühineda. Vanem vend Samuel unistab rüütliseisusest, keskmine vend Niklis tahab saada sõduriks. Noorim vend Jöran, kes hoiab end aga tülidest ja kaklustest eemal, järgneb vendadele, et nad hoopis tagasi koju viia.Sõjavägi marsib põhjapoolsete mägede suunas ja möödub Storsjö järvest, kus liitub foogti sõjameestega. Nendega ühineb ka foogti tütar Lovisa, kes Samueli silmapilkselt ära võlub. Lovisal on aga oma salarelv – järves elav lohemadu.Oma rännakul puutuvad vennad Eggid kokku probleemidega, mis kõnetavad ka tänapäeva teismelisi: perevägivald, rahalised raskused, seisusevahe, sõprus, armastus, vastuoluline info. Keda ümbritsevatest uskuda ja keda mitte? Kas järgida oma teed või usaldada kedagi teist? Kas kindlaks kujunenud arusaamadel on ikka tõepõhi all?Autor Johan Theorin kutsub lugejat kaasa seiklema 14. sajandi Rootsi mägede, metsade ja järvede vahel. Aega, mis on täis sõdu ja võimuvõitlust ning kus viitrid, haldjad ja lohemaod on sama tõelised ja ohtlikud kui katk.

„Ickabog” on raamat, mille J.K. Rowling kirjutas oma lastele juba üle kümne aasta tagasi. Ta ei avaldanud seda tookord, vaid hakkas kirjutama raamatut täiskasvanutele. 2020. aasta COVID-19 karantiini ajal otsustas ta avaldada raamatu osade kaupa pisut muudetud kujul tasuta internetis. J.K. Rowling organiseeris ka laste joonistusvõistluse ning parimad illustratsioonid ilmuvad paberraamatus. Joonistusvõistlus on korraldatud ka Eestis.Raamatu tegevus toimub Kornukoopia kuningriigis, mida valitseb kuningas Fred Vapper. Kornukoopia ehk Küllusesarv on riik, mille lõunaosas elavad kõik hästi ja õnnelikult, põhjaosas, Soomaal, aga liigub legendide ja kuulduste kohaselt ringi koletis Ickabog, kes viib aeg-ajalt minema lambaid ja isegi liiga kaugele soosse läinud inimesi. Edeva ja iseka kuninga hoolimatuse tõttu vallandub sündmuste jada, mis toob kogu kuningriigile suurt häda ja õnnetust. Lõpuks on lapsed need, kes vapralt ja meelekindlalt kurjusele vastu astuvad ning näitavad, et karta ei tule mitte müütilist koletist, vaid mõne inimese hinges pesitsevat saamahimu ja tigedust.

[Agamemnoonus I aga oli tore kui kuningas; kuna kulda tol ajal Võrus oli vähe ja seegi mis oli, hoiti sukasääres või luku taga nagu praegugi, siis Agamemnoonus I oli teinud endale krooni pähe punasest siidpaberist. Kuna aga koosolek oli raske ja vaevaline, mis kiskunud linnapää otsa higi, siis siidpaberi värv oli läinud sulama ja tõmmanud linnapää paletele kaks punast juga, nagu neid praegusel ajal võib näha ainu­üksi Aafrika neegritel ja Austraalia pärismaalastel.]