Книги, похожие на «Emmy Abrahamson, Kuidas armutakse mehesse, kes elab põõsas»

Avasta unenägudes sisalduv tarkus, et parandada oma suhteid, rikastada elu ja vaimselt kasvada. Diane Brandon õpetab, kuidas kasutada unenägusid teadvuse avardamiseks, probleemide lahendamiseks, inspiratsiooni leidmiseks ja oma elu sügavamaks mõistmiseks, käsitledes järgmisi teemasid:– unenägude tüübid ja nende üldised tähendused– unenägude meenutamise ja esilekutsumise tehnikad– endelised unenäod ja selgeltnägemine– detailsed juhised unenägude tõlgendamiseks– tervisega seotud ja tervendavad unenäod– unenägude kasutamine kõrgema teadlikkuseni jõudmiseks

Kas oled kunagi mõelnud, miks sind tõmbavad teatud inimesed, ideed või asjad, ja miks teised sulle ei meeldi? Kas otsid praegu midagi, teadmata, mida just, või mõtiskled selle üle, kas ikka elad sellist elu, mis sulle tõesti sobib?Selles raamatus sukeldub menukite autor Caroline Myss arhetüüpide maailma, mis on olnud ta uurimisobjektiks üle 25 aasta. Arhetüübid on universaalsed käitumismustrid, mis aitavad sul paremini mõista ennast ja oma kohta maailmas. Lühidalt – arhetüübid aitavad sul muuta oma elu.Selle raamatu lehekülgedel kirjutab Myss ürgsetest arhetüüpidest, mis esinevad ka tänapäeva ühiskonnas: Hoolitseja, Kunstnik-Looja, Moeinimene, Intellektuaal, Mässaja, Kuninganna-Täidesaatja, Advokaat, Visionäär, Sportlane ja Vaimne Otsija. Igas peatükis kirjeldab ta ühte arhetüüpi, näidates, kuidas see on arenenud, ning annab huvitavate detailide abil ülevaate selle loomusest, omadustest, väljakutsetest ja muust, et aidata sul aru saada, kas kuulud selle arhetüübi perekonda ja kui kuulud, siis kuidas selle väge ära kasutada. Samuti jagab ta näpunäiteid ja praktilisi nõuandeid oma arhetüübiga tegelemiseks.Kui saad teada, millised arhetüübid sulle kõige rohkem sobivad, on see alles algus. Sa võid kasutada neid teadmisi selleks, et teha teadlikumaid otsuseid, olgu tegemist karjääri, suhete või millegi muuga, ning vältida neid tavalisi lõkse, kuhu su isiksusetüüp võib sattuda, ja mängida välja oma tugevad küljed. Selle tulemusena oled sa õnnelikum ja ehtsam. Kunagi pole liiga hilja oma elu muuta, kui võtad arhetüübi täielikult omaks.Niisiis, kas sa oled Mässaja? Kunstnik? Visionäär? Ühine meiega… ja leia end.Caroline Myss on tegelenud energeetilise meditsiini ja teadvuse probleemidega 20 aastat. Alates 1982. aastast on ta töötanud intuitiivravijana, tervendades klientide energiasüsteeme. Ta aitab inimesi haiguse põhjuseks olevate emotsionaalsete, psüühiliste ja füüsiliste tegurite teadvustamise kaudu.

Kuidas hellitada hullumeelseid ideid, mille abil võidetakse sõdu, ravitakse haigusi ja muudetakse tööstustLehekülgi: 344Wall Street Journal bestseller.Aasta parim juhtimisraamat, Amazon, Bloomberg, Financial Times, Forbes, Washington Post.Bill Gates, Daniel Kahneman, Malcolm Gladwell, Dan Pink ja Adam Grant soovitavad. Innovaatiline organisatsioonikultuur on kuum sõna, millega leheveergudel ja konverentsidel paguneid teenida. Ühel hetkel kipub aga innovaatilisus džinni kombel pudelist haihtuma. Inimesed on samad, töökultuur on sama, aga endist innovatsioonipuhangut enam pole. Miks? Suurte inimrühmade toimimise tuum on midagi sellist, mida enamusel on lihtsalt raske mõista, väidab Safi Bahcall.Nokiat tunti 1970ndatel kummisaabaste ja tualettpaberi tootjana. Kolmkümmend aastat hiljem oli Nokiast saanud Euroopa väärtuslikuim firma, kes müüs ligi pooled planeedi nutitelefonidest. Aastal 2004 leiutas rühm Nokia insenere telefoni, millel oli internetivalmidus, suur värviline puutetundlik ekraan ning kõrge resolutsiooniga kaamera. Nad pakkusid välja teisegi hullumeelse idee: netipõhise rakenduste poe. Juhtkond lasi mõlemad projektid põhja. Kolm aastat hiljem nägid need samad insenerid oma ideede materialiseerumist San Francisco laval. Steve Jobs tutvustas iPhone’i. Viis aastat hiljem oli Nokia mängust väljas. Rühmade ja ettevõtete käitumismustri äkiline muutus – samad inimesed käituvad korraga kardinaalselt teisiti – on paras müsteerium. Korporatsioonid väidavad, et suurtel firmadel ebaõnnestuvad asjad põhjusel, et nende töötajad on konservatiivsed ja riskikartlikud: kõige põnevamad ideed tulevat hoopis väikestest ettevõtetest. Aga laske vaid see alalhoidlik suurkorporatsiooni tüüp idufirma uksest sisse, kui lips lendab nurka ja hullumeelseid asju hakkab juhtuma. Sama inimene võib toimida ühes kontekstis konservatiivse projektitapjana, teises aga lahingulippu lehvitava sõdalasena.Sama muster põhjustab ka mateeria veidrust, mida nimetatakse faasisiirdeks. Kui virutada haamriga veega täidetud vanni, plärtsatab see läbi vee. Kui alandada vee temperatuuri külmumise piirini ning seejärel haamriga taas virutada, puruneb veepind kildudeks. Sama molekul toimib ühes kontekstis nagu vedelik ja teises nagu kõva tahke aine. Loogika, mis kehtib ka töörühmade ja ettevõtete puhul. Edukas pööraste ideede toitmine on üks organisatsiooni faase, samamoodi nagu vedel olek on mateeria faas. Mõistes neid faas, mõistame ka seda, miks meeskonnad ühtäkki muutuvad ning kuidas seda üleminekut sujuvalt reguleerida. Täpselt nagu temperatuur reguleerib vee külmumist. Et uuendusmeelsus ei tarduks, tuleb kindlaks teha pisikesed arengud struktuuris ning seejärel jäika töörühma muuta.

Meie meelel on suurem infotöötlusvõime kui kõigil Maal leiduvatel arvutitel, ruuteritel ja internetiühendustel kokku. Näiteks on aju tillukeses, umbes liivatera suuruses tükikeses sada tuhat neuronit ja miljard sünapsi, mis kõik omavahel infot vahetavad. Aju on meele superarvuti, mis võib siduda sada triljonit bitti infot.Niisiis on meie kasutuses hämmastav võimsus, aga kuidas me seda kasutame? Meelt saaks kasutada palju paremini. Umbes poole ärkveloleku ajast mõtleme millelegi muule kui hetkel toimuvale. Sageli püüame teha mitut asja korraga, kuid hiljutised uuringud näitavad, et selline rööprähklemine vähendab märkimisväärselt meie üldist jõudlust.Me teadvustame vaid murdosa sellest, mida mõtleme, tunneme ja tajume, seepärast me enamasti ei märkagi, kuidas käitume ja miks just ühel või teisel moel. Seda võiks võrrelda olukorraga, kus meie käsutuses on suur moodne kruiisilaev, kuid ookeanireisi asemel popsutame sellega ainult sadama läheduses.Meel töötab suurema osa ajast automaatselt. Me ei teadvustagi seda ja püsime seetõttu harjumuste kitsas ringis. Vaimselt, emotsionaalselt ja käitumuslikult toimime ikka nii nagu alati – ja ka tulemus on selline nagu alati.Mõnikord õnnestub küll piiridest välja murda ja midagi teisiti teha, kuid suure tõenäosusega ei saa neist uutest lahendustest ja headest kavatsustest harjumust ning automaatrežiim jätkub. Siiski saame palju paremini toimida, tuleb ainult õppida oma meelt tõhusamalt kasutama.Selle raamatu eesmärk on aidata meelel automaatrežiimist sagedamini välja tulla. Seda on võimalik teha ja see muudab elu palju paremaks. Muutume paindlikumaks, meie suhted on tugevamad ja me suudame ootamatute olukordadega paremini toime tulla. Oleme erksamad, elavamad ja loovamad. Selleks on vaja pühenduda raamatus toodud nõuannetele vaid 10 minutit päevas.

"Kui kaugele on teadlased jõudnud inimaju kõige suuremate saladuste avastamisel? Inimkond teab väga palju maailmast enda ümber, kuid see, mis toimub meie peas, on jäänud siiani suuremas osas mõistatuseks. Mis toimub seal kummalises maailmas – inimmeeles –, mis teeb meid nii iseloomulikult inimlikuks? Teadvus ühendab aistingud, ettekujutused, tajud, mõtted ja mälestused ning vormib nendest ainulaadse sulami, mis moodustab meie isiksuse. Tänu sellele oleme teadlikud maailmast enda ümber ja iseendast. Kuidas on võimalik, et see kõik tekib justkui juhuslikult umbes kilogrammist ajurakkudest – see on üks maailma suurimaid lahendamata mõistatusi. „Sinu teadvuse saladustes“ viivad maailma juhtivad aju-uurijad ja New Scientisti meeskond lugeja põnevale rännakule läbi inimmeele, püüdes jõuda selgusele, mis see teadvus siis ikkagi päriselt on ning mida me võime selle kohta õppida siis, kui asjad viltu lähevad. Arutletakse selle üle, kas inimene suudab kunagi ehitada teadlikke masinaid, mida saame loomade teadvust uurides teada inimeste kohta, ja uuritakse vaba tahet. "