Книги, похожие на «Monika Rahuoja-Vidman, Kreeklase armuke»

Poeet-sõdalane rändab läbi kõrbe, otsides naist, keda ta pole kunagi näinud. Tema kauge järeltulija püüab jälile saada kaotsiläinud araabia luule tähtteosele. Lahendamist ootab mõistatus, mille keskmes on ühesilmne ja pime džinn, kes suudab ajas rännata. Ali Baba koopas ei ela mitte nelikümmend röövlit, vaid hoopis filosoofid. Šahrazad pole „1001 öö” muinasjuttudest tuntud tütarlaps, vaid džinn, kes elab veel praegugi. Araablased mõtlesid kristluse välja paar sajandit enne Kristust. Maailma kõige kiirema kirja mõtles välja naine, kes ihkas vangistada aega.Saladustest, labürintidest, ennustustest ja mõttemängudest pulbitsev „Qāfi mõistatus” (2004) teeb vaimuka kummarduse araabia kultuuripärandile. Kuid eelkõige on see ülistuslaul keelele, kirjale ja luulele.Brasiilia kirjaniku Alberto Mussa (snd 1961) perekonna juured asuvad osaliselt Lähis-Idas ja tema teostes on alati tunda erinevate kultuuride värvikat koosmõju. Õppinud matemaatikat ja lingvistikat, on ta kirjutanud mitu teost Rio de Janeiro kirevast ajaloost, tõlkinud islamieelset araabia luulet ja uurinud Aafrika mõjusid Brasiilia kultuurile. Tema romaane on välja antud 16 keeles ja need on võitnud arvukalt auhindu.

Vanad head Prantsuse muinajutud.

Öise metroorongiga sõites saab Jack Reacher ootamatult aru, et ühe tema kaasreisija juures võib täheldada kõiki tunnuseid, mis Iisraeli luure koostatud nimekirja järgi viitavad enesetapupommarile. Olles varem ühe terrorirünnaku üle elanud, otsustab Reacher selle siin ära hoida. Või vähemalt üritada.Ent siis juhtub midagi, mida ta ei osanud ette näha, ning vallanduvad sündmused, mille tõttu Jack Reacher osutub äkki pinnuks silmas nii New Yorgi politseile kui ka mitmele USA föderaalametile, rääkimata mingitest kahtlastest turvameestest.Ehkki ta ise ei soovi muud kui välja selgitada tõde, kohtab ta oma teel loendamatuid takistusi ning talle hakkavad vastu töötama inimesed, kellest ta poleks seda oodanud.Ta jõuab jälile plaanile, mille eesmärgiks on saada oma valdusse tundlik info, mis puudutab USA eriväelaste kunagist lühimissiooni Afganistanis. Näiliselt vajavad seda infot kunagise Nõukogude armee snaipri lesk ja tütar. Ent varsti saab Jack Reacherile selgeks, et nende naiste puhul on tegemist hoopis kurikuulsa terrorirühmituse al-Qaeda liikmetega. Ja paraku pole nad saabunud New Yorki ilma suure hulga relvastatud saatjateta.Algab võitlus elu ja surma peale.

Me tulime siia linna 1922. aasta kevad­talvel, varsti pärast seda, kui mu mees oli vangilaagrist vabanenud ja meid oli laulatatud. Me suusatasime läbi märtsikuiste metsade, lumi oli paks ja kleepuv, põhjapoolse Soome suured kuusikud ei tahtnud meid minna lasta. Me tungisime sellele maale, surusime suuski lumest läbi, tõukasime tagant, nii et silme ees must, seljakott seljas ja ema kootud käpikud käes.Sirpa Kähköse romaan „Graniitmees” („Graniittimies”, 2014) on lugu Soome noortest, kes 1920. aastatel salaja Nõukogude Liitu läksid. Nad loobusid oma kodumaast, nimest ja emakeelest. Nad uskusid, et ees ootab uus elu, tööinimeste paradiis, mille nemad ise üles ehitavad. Kuid utoopiad ei teostu ja maa, Stalini-aegne Nõukogude Liit, kuhu nad õhinal olid tulnud, ei võtnud neid omaks.Sirpa Kähkönen (snd 1964) on tänapäeva Soome tunnustatumaid kirjanikke. Ta on hariduselt ajaloolane ja kirjutanud mitmeid romaane oma kodukandi Kuopio lähiajaloost. Teos käsitleb tundlikku teemat – Soome pahempoolsete käekäiku sõdadevahelisel ajal. Ka on see raamat osalt Sirpa Kähköse perekonnalugu.