Книги, похожие на «Ǻsa Larsson, Ingela Korsell, Kratt. Pax: 4. raamat»

Kuidas õng ise püüab?Mis mäng see tüdrukute ja poiste vahel käib?Mida arvab vihmauss?Kus ei ole kala, aga on?Mis juhtub, kui kallid naised undavad?Mis on paadi ja kalda vahel?Millal kala võtma hakkab?Kuidas püüdmata püüda?Mida kingib kala mees?Kui väike on tegelikult suur?Sellest ja veel rohkemastki kirjutab kaasahaaravas ja mõtlemapanevas juturaamatus “Nii suur kala!” kahe lapse isa Tarmo Tuule. Raamat on mõeldud põhikooliõpilastele ja täiskasvanutele.žanrimääratlus: täiskasvanute ja laste raamat

Hando on äsja keskkooli lõpetanud tavaline noormees. Või siis mitte päris tavaline. Aga selles eas on ju kõik pisut erinevad. Laheda elukoha otsingutel ülikoolilinnas jõuab juurahuviline poiss koos sõpradega majani, mis peidab endas üht õudset saladust.„Punk ei ole surnud” autori Hugo Vaheri teine noorsooromaan räägib tühjana seisnud maja hõivanud hakkajatest noortest, kes vaatamata oma vanusele ise oma elu korraldamisega suurepäraselt hakkama saavad. See on jutustus suvest ja sõpradest, hoolimisest ja armastamisest, ei puudu ka tubli annus närvikõdi. Tegu on noorteromaanikonkursil ära märgitud tööga.

„Eia seiklus Tondikakul“ räägib 10-aastasest Eiast, kelle plaanid võtavad ootamatu pöörde, kui linnatüdruk viiakse talvevaheajaks ürgse loodusega salapärasesse Lõuna-Eesti tallu. Eia ei oska esialgu aimatagi, et õige pea asub ta päästma hukule määratud põlismetsa, kokku viima kaht armastavat inimest ning lahti harutama oma pere kiivalt hoitud saladust.Tegemist on südamliku ja puudutava looga, millega tahame lastele öelda, et selleks, et muuta maailma, ei pea olema superkangelane, lahendama kuritegusid ega võitlema lohega. Iga väiksemgi heategu jätab olulise jälje.Eesti Lastekirjanduse Keskus soovitab!

Las ma ka vaatan, palus Kriimik ja piilus läbi pikksilma. No on tõesti ebatavalised kaljud…võib-olla need on sellised majad. Äkki on see linn: mäletad, millised hämmastavad majad Päkeselinnas olid? Mis linn see sul kõrbes on?! vaidles Pundar. Me oleme lihtsalt päikesest üle kuumenenud ja nüüd on teil hallutsinatsioonid, nägemused, see tähendab. Aga võib ka olla, et see on tõeline miraa˛ – nägemispettus. Kõrbes juhtub kuumaga seda tihti. Aeg möödus, aga nägemus ei haihtunud. Vastupidi, ka teised põnnid ja tirtsud märkasid juba ilma pikksilmatagi mingeid hallide ehitiste kuhjatisi. Sai selgeks, et eespool on tõesti mingi tohututest kuubikutest kokkulaotatud linn.