Книги, похожие на «Nat Amoore, Koolihoovi miljonäri saladused»

„Poiss nimega Jõulud” on põnev seiklusjutt, mis paljastab, kes tegelikult on Jõuluvana. Lugu, mis tõestab, et miski pole võimatu. Nikolas on 11-aastane poiss, kellele on terve elu jooksul kingitud ainult üks mänguasi – kaalikast nikerdatud nukk. Aga ta on sellegi üle rõõmus, sest kingi tegi ema, keda enam ei ole. Nikolase maailm variseb kokku, kui ka tema puuraidurist isa retkelt kaugesse põhja ei naase. Poiss otsustab isa üles otsida ja selleks kas või põhjapoolusele minna. Inimese jaoks, kes usub imedesse, ei ole ju miski võimatu! Või siiski? Alguse saab seiklus, milles on palju lund, hulk päkapikke, üks lapserööv, veel rohkem lund ja põhjapõdrad, kes ei suuda maapinnal püsida. Matt Haig on tuntud briti kirjanik ja ajakirjanik, kes on kirjutanud raamatuid nii lastele kui ka täiskasvanutele. Lõbusad illustratsioonid on teinud Chris Mould. Raamatu põhjal on valmimas film.

"Ilmselt pole olemas last, kes väikeste või veidi suuremate tiivuliste tegelaste vastu huvi ei tunneks. Paraku ei oska tänapäeval paljud vanemad lastele ütelda, mis linnuga on tegu, ega ka rääkida nende elukommetest: kus nad elavad või mida söövad.Raamatu autorid Marko Mägi ja Grete Alt on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi kogenud linnu-uurijad. Lastele suunatud linnumäärajas tutvustavad nad Eesti kõige tavalisemaid linde, kes on peaaegu alati inimese lähedal olemas, kuid kelle nägemiseks tuleb vahel natuke vaeva näha. Lihtsate lausetega on Marko kirja pannud, millised linnud välja näevad, kuidas käituvad ja kus elavad. Iga liigi kohta on välja toodud midagi iseäralikku, põnevat ja lapsele huvi pakkuvat. Grete illustratsioonid on selged ja kaunid.Lõbusa, lastepärase ja asjaliku raamatu uurimine koos lastega on kindlasti huvitav ja hariv ka lapsevanematele. Lisaks leiab siit toredaid lindudega seotud mänge nii toas kui ka õues mängimiseks ja linnuvaatluse ABC"

Tsemendivabrikus kirjeldab autor oma lapsepõlve kodupaika – 20 sajandi alguse moonaküla vabriku külje all läbi minategelase ja oma venna Joosepi. Ikka ja jälle kirjutab Parijõgi lihtsalt ning arusaadavalt selgetest väärtustest nagu ausus ja õiglus.Sisaldab jutte: Katkine kruus, Vargus, Meie küla, Tööl, Tsemendivabrik, Poissmeeste kasarm, Vabrikutont, Streik, Viimnepäev, Sadamas.[…]Ka Joosep tuli vaatama, kuidas mina töölt tulen, ja küsis:„Kas oled ka väsinud?”Mina ütlesin, et: „Olen küll!”, näitasin temale oma nägu ja ütlesin:„Vaata, kui must larhv!”Aga Joosep oli nii rumal, et ei teadnud, mis see larhv on.Siis kutsus ema mind sööma, aga mina ütlesin:„Või ma saan kohe tulla! Tarvis enne nägu ja kaela pesta; meil on kolemust töö.”Ma siis näitasin emale, kui mustad on mu käed ja kõrvad ja kael.Ema ütles, et: „Oi!” Tõi seepi ja pesuvanniga vett õue, ikka just kui isalegi.Mina käärisin särgivarrukad kõrgele üles, pesin ja solistasin kaua aega ja rääkisin Joosepile, et leidsime metsast ussi, ja uss näitas jalgu. Joosep ikka vaatas vahel minu kõrvu ja kaela, et kas on juba puhtad. Kui tema ütles, et: „Nüüd on puhas,” siis puristasin ja jätsin järele.[…]

Needusest moonutatud näoga noor naine Lana oli Torrenisse tulles lootnud õhinal oma silmaga näha kuningriigi müstilisi olevusi ning maagia praktiseerimist. Ta sai paraku rohkem kui oli eales karta osanud, mis tähendas, et ellujäämise nimel võitles ta nüüd nii inimeste eelarvamuste kui iseenda süveneva depressiooniga.Kui tema tee ristus tagaotsitava Rownov Tristesiga, pakkus viimane talle ajutist peavarju väikeses räämas majakeses keset metsi, eelduselt et naine nõustub mehe ja ühe upsaka neiu, Bethany, asukohta mitte reetma. Meeleheitel naine sõlmib kokkuleppe, aga see tõmbab teda ennast ootamatult kaasa afääri Torreni kroonprintsessi kadumisega ja sõja puhkemise ohuga naaberriigist Swilundist. Nagu naine poleks piisavalt ebamugavas olukorras, et Lana armub majaperemees Rownovi, siis pärast peaaegu surmavat õnnetust Necroni võlumetsas, ootab Lanat ees maagiline muundumine, mis annab tõuke täiesti uuele sündmuste ahelale ja identiteedi tekkimisele.

Kümme aastat tagasi tuli Häda.See oli taevane sähvatus, mis andis tavalistele inimestele erakordsed võimed. Aupaklik avalikkus hakkas neid kutsuma Eepikuteks.Eepikud pole inimeste sõbrad. Uskumatute kinkidega kaasnes ka iha võimu järele. Ja inimese üle valitsemiseks tuleb purustada tema tahe.Nüüd on endises Chicagos kuulutanud end keisriks hämmastavalt võimas Eepik nimega Terassüda. Tal on kümne mehe jõud ja ta suudab talitseda loodusjõude. Öeldakse, et ükski kuul ei tee talle viga, ükski mõõgatera ei lõhesta ta nahka ja ükski leek teda ei kõrveta. Ta on võitmatu. Keegi ei hakka vastu… keegi peale Kättemaksjate.See salapärane tavaliste inimeste rühm kulutab terve elu, et õppida Eepikuid tundma, leida nende nõrkusi ja seejärel neid tappa. Ja David tahab nendega liituda.Kui Terassüda tuli Chicagosse, tappis ta Davidi isa. Aastaid on David, sarnaselt Kättemaksjatele, uurinud ja planeerinud ning tal on midagi, mida nad vajavad. Mitte mõni ese, vaid kogemus.Ta on näinud Terassüdant veritsemas.Ja ta ihkab kättemaksu.PABERRAAMAT SOODUSHINNAGA