Книги, похожие на «Stina Jackson, Kõnnuküla»

Keskealine Aliis on Prantsusmaalt koju tagasi tulnud ja oma elu uutesse rööbastesse juhtinud. Kuid ühel hetkel tuleb tal naasta lapsepõlvekoju – väikeasulasse, mida ta pole üle kahekümne aasta külastanud. Otsekui virvatulukesed meelitavad mälestused ta ohtlikule alale, kus peitub nii varjatud tundeid, aegunud kuritegusid kui ka võimalus leida tõeline armastus. Kõike seda muidugi siis, kui tal õnnestub toime tulla ootamatult kaela langenud elukoormaga.Müstikahõnguline, romantiline ja humoorikas „… kes pole kunagi söönud homaari“ on mõtteline järg Aliis Jõe 2017. aastal ilmunud teosele „Viimane laev“. Aliis Jõe on telerežissöör Elo Seliranna pseudonüüm.

Et oma minevikust pääseda, on Yasmine Ajam kodumaalt lahkunudja elab New Yorgis, kus ta on teinud edukat karjääri. Ühel päeval saab tasõnumi, mis sunnib teda tagasi koju Stockholmi eeslinna pöörduma – tundub,et seal parasjagu aset leidvad rahutused on kuidagi seotud tema vennakadumisega. Samal ajal töötab Klara Walldéen Londonis ühes salapäraste jahämarate eesmärkidega uurimisinstituudis. Tema arvuti varastatakse ja peagipärast seda tõugatakse üks naise kolleeg metroorongi alla. Ka Klara peabStockholmi naasma. Naiste teed ristuvad ja välja hakkab kooruma hirmutav piltjõhkrast ühiskonnast, kus võimukandjad ei kõhkle oma eesmärkide saavutamisenimel millegi ees tagasi, isegi kui selleks tuleb minna üle laipade.„Eeslinn” on eraldiseisev järg menuromaanile „Ujuja”, mille põhjal onvalmimas film. Joakim Zander (snd 1975) elab oma perega Lundis. Ta on kaitsnudMaastrichti ülikoolis õigusteaduse doktori kraadi ja töötanud kümme aastatBrüsselis Euroopa Liidu institutsioonides. Lapsepõlves ja nooruses elas tamõnda aega ka Lähis-Idas ja USAs.

Äsja keskkooli lõpetanud Liv elab koos oma ema, tunnustatud kunstniku Angelika Rossdaliga Norras põhjapolaarjoone lähedal. Üksiklasest tüdruk saadab päevi õhtusse pildiraamatuid vaadates ja suvitajate järele nuhkides. Livi ainus sõber on vanamees, kes lummab teda lugudega trollidest, näkkidest ja salapärasest huldra’st, imekauni neiu kuju võtvast vaimust, kes ahvatleb noori mehi surma minema. Siis aga upub kaks venda vaid mõnenädalase vahega mõistatuslikel asjaoludel. Olid need õnnetusjuhtumid – või meelitas noormehed hukatusse kuritahtlik vaim? Šoti kirjanik John Burnside (s 1955) avaldas oma esimese luulekogu 1988. aastal. Lisaks arvukatele auhindadele luulekogude eest on Burnside võitnud tunnustust oma mälestusteraamatuga „Vale mu isa kohta“ (2006), mis kõneleb ängistavast poisipõlvest türanliku alkohoolikust isa meelevallas. Autobiograafia järg „Ärgates Lelulinnas“, kus Burnside kirjeldab eredalt oma heitlust alkoholi ja uimastitega, ilmus 2010. aastal.

Emma naaseb üle hulga aja Dublinisse oma võõraks jäänud ja hiljuti lahkunud isa päranduseasju korda ajama. Seda tehes hakkab tal kujunema pilt isa elust Grace’iga – emaga, keda Emma polnud tundnud. Oma isa mäletab ta vaid kui kohtunikku, kes oli kodus sama karm ja eemalolev kui kohtusaalis. Kohtuniku isiklikke asju läbi vaadates saab Emma oma ema kohta teada fakte, mis teda sügavalt vapustavad.Lugu murdmatust armastusest ning skandaalist, mis sai alguse 1950. aastate Dublinis ja jätkub läbi aastakümnete eri kontinentidel, mille käigus tulevad päevavalgele ammu maha maetud perekonnasaladused – „Kohtuniku naine” tõstatab küsimuse, kas armastus võib tõepoolest olla igavene.