Книги, похожие на «Margit Prantsus, Kommenteeritud juudi anekdoodid. Ja Saara naeris...»

Sõjaväes teenimine on enamikus riikides ja enamikule meestest vältimatu kohustus. Ainus, mis aitab selle perioodiga oma elus leppida, on selle üle naermine. Naer aitab unustada kõike, mis oli ebameeldiv ja raske, ja ka seda, mida ei taheta mäletada.

Lastele seda raamatut ei soovita, aga lapsevanematel on seal küllaga lugemist ja äratundmist: kas keegi võib üldse öelda, et ta pole pidanud oma võsukese pärast punastama või käigu pealt mõne „kurejutu“ välja mõtlema?! Õnneks kaob häbiõhetus vanemate palgeilt ruttu ja pisut piinlikust seigast saab hea lugu, mida edasi rääkida. Just sellised anekdoodid on Erkki Kõlu kokku kogunud. Juku kõrval astuvad üles ka Mannid, vanaisad-vanaemad, onud-tädid ja loomulikult isad-emad.

Juudi kultuuri hinnatud tutvustaja Margit Prantsus on üllitanud järjekordse sisuka kogumiku, millest eestlane saab israeliitide mõtteteri õppida. Autor on teinud tänuväärt töö, meenutamaks meile, kui paljud kuulsad nimed kuuluvad juutidele ja kui häid mõtteid ning juhiseid suudab iidne juudi kultuur ka tänapäeva maailmale anda.Loeme andekaid avaldusi, vaimukaid mõttemänge ja sügava läbinägelikkusega sõnastatud usku, et inimene peab olema hea ning suhtuma hästi ka teistesse. Üllatav, kui lähedased on juudi tõed meiegi põhjamaiseks peetud ilmavaatele. Saame taas kinnitust, et headus, aga ka huumor on universaalsed.Hoiatus! Raamat on väga vägev. Manustada tuleks terahaaval.

Naiadoloogia (näkiteadus) on meie fantastilise bioloogia üks seni vähem uuritud harusid. Kummatigi on viimasel ajal laekunud küllaldaselt andmeid selleks, et tõsisemalt läheneda näkiküsimusele. Välimäraja on raamat, milles kirjanik – ja ka tuntud naiadoloog – Enn Vetemaa püüab anda algajale näkiuurijale kõige elementaarsemaid teadmisi naiadoloogiasse süüvimiseks.Raamatut ilmestavad Heinz Valgu vägagi vaimukad illustratsioonid.[–]Nad vaikinud kaua. Seejärel tundnud näkk huvi, millal on siinkandis oodata järgmist sõjaveteranide kokkutulekut ning kas ka Madis sellest osa võtab. Vastuse saanud, suudelnud näkk endist võitlejat laubale ja lahkunud mere suunas. Kaldal pöördunud ta veel korraks, osutanud häbelikult, aga ka uhkelt oma silmapaistvalt õilsavormilistele rindadele ning küsinud: „Eks nad ju meeldi sulle, mo Madis…” [–]

Rahvasuus liigub igasuguseid lugusid, ka uskumatult roppe. Tuleb välja, et meie esivanemad ei olnud sugugi nii ontlikud, kui arvata võiksime. Leelo kogus kokku rahvasuus liikunud ütlemisi, lõbusaid lookesi, lorilaule ja kahemõttelisi krutskitega mõistatusi.*Ega metsa puid kaasa võeta. (Kui ilma abikaasata peole mindi).Viska maha, muidu kukub.Kes on loodud orjama, see orjaku hea meelega! Tee puust ja punaseks.Puhas kui prillikivi.Kui pole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi.Tramm nr.11, ehk – kõnni jalgsi.*Harjutamine teeb harjutajaks, aga meistriks sünnitakse.Ära sitta sega – hakkab haisema.Kes öösel tilli liigutab, see päeval hälli kiigutab.Kiirustama peab aeglaselt.Tulgu taevast kasvõi pussnuge.Läbi siidiussi munni. (Kui midagi väga raskelt või aeglaselt tuli)Hädas nagu mustlane mädas.Valega ei jõua kaugele, aususega ei saa paigastki.Piss on pähe löönud.Käsi kullas või perse mullas.Valetab nagu sitta lõikaks.*Kaks laulu on Saepuru-Sassist ja Sita-Aadust:IVändra metsast leidsin ma,armastuse masina.Vändra metsast leidsin ma,armastuse masina.Läksin seda uurima,selgus- kuulipilduja.Läksin seda uurima,selgus- kuulipilduja.Saepuru-Sass ja Sita-Aadu…