Книги, похожие на «Андерс Рослунд, Kolm tundi»

Maailmakirjanduse romantikavaramusse kuuluv teos Tatjana Hallapi tõlkes.

Maakirikla tundus sõjatandrist nii kaugel olevat. Lorna elas kiiret ja toimekat elu. Et ema oli surnud, siis pidi neiu hoolitsema ebapraktilise isa ja noorema venna eest, kes ei mallanud oodata, millal saab küllalt vanaks, et kuninglike õhujõududega liituda, ning kahe noorema õe eest. Lisaks külarahvas ja kohalik arst Michael. Lorna teadis, et tohter on temasse armunud, ja pidas meest samuti kalliks.Romantika ja kired olid aga määratud lükkuma tulevikku, kuni mängu tuli Jimmy Braith. Jimmy ravis lähedal asuvas laatsaretis sõjahaavu. Järsku leidis Lorna, et on mehesse ülepeakaela armunud, ja noored abiellusid. Ent Jimmy pidi uuesti kaugele sõtta minema ja kõik hakkas viltu vedama.

Armsa Wivina Comptoni elu oli muutunud hirmutavaks õudusunenäoks. Küla salakaubavedajate jõugu liider Jeffrey Farlow otsustas, et Wivinast peab saama tema naine. Wivina põlgas meest. Mehe labased lähenemiskatsed tekitasid Wivinas vastikust ja naine oli veendunud, et Jeffrey Farlow tellis tema isa mõrva. Mitte ükski külaelanikest ei julge Jeffrey Farlowle vastu hakata. Kui muud üle ei jää, siis ta sunnib Wivinat vägisi endaga abielluma. Ainult üks mees võib Wivina päästa – mees, keda kogu Inglismaa tunneb Jälestusväärse Gepardi nime järgi. Romaani tegevus toimub 1814. aasta ajalooliste sündmuste taustal.

Edukal ärimehel Leho Kuuslal näib kõik olevat omal kohal – ta on suutnud rajada hästitöötava ettevõtte, tal on piltilus naine ja üheteistaastane teadmishimuline poeg. Tundub, et täiuslikuks perekonnaõnneks puudub vaid korralik eramu, tõeline kodumaja, sest Kuuslad asuvad seni tavalise korruselamu kolmetoalises korteris.

„Nüüd siis on kirjanikud absoluutselt vabad!” röökis Usmer pimedusse ja tühjusesse. „Kirjandus on nüüd lõpuks ometi vaba kohustusest olla moralist, dissident, rahvavalgustaja, koduõpetaja, ajalooline mälu, dissident, seksuaalinstruktor, pastor, rahvuslane, internatsionalist, antikommunist, konspiraator, lipukandja, tulehoidja, saladuste laegas… Aga kirjandus ei oska saabunud vabadusega midagi peale hakata, kirjandus tunneb ennast armetult ja lindpriilt. Kirjandus on nagu masendunud töötatööline, kes pargipingil istudes vaatab, kuidas oma „Mercedeses” kihutab mööda koolivend, kes nüüd on metalliärimees või pornokinotööstur! Kurat! Parim kirjanik on surnud kirjanik! Aga meie jätame järele alles pärast letaalset lõpplahendust!”