Книги, похожие на «Mart Kuldkepp, Kolm saagat Põhjamaade muinasajast»

Rublaaja lõpu segaduses juhtus kummalisi asju. Olukorras, kus miski ei olnud kindel, valuutakursid käisid ettearvamatuid radu, pangandus oli lapsekingades ja mingisugusest majandusest ei saanud rääkidagi, võis leidlik inimene väikese õnne toetusel väga kiiresti rikkaks saada. Aga mis siis, kui see inimene oli parandamatu unistaja ning õnne asemele astus kellegi teise eksitus? Siis hakati väikelinna ehitama rahvusvahelise haardega filmistuudiot ja endale nii-öelda eluajal ausammast püstitama.

Ottila Staverly arvab, et sureb nälga oma suures, kunagi uhkes kodus, mis on hoolitsemata, kuna pole raha. Tema isa, kuues baronet, on endast maha jätnud tohutu suured võlad ning ta vend püüab lõbutseda Londonis, lootes, et sõbrad toetavad teda. Imekombel saab Ottila teada, et multimiljonär Clint Wickham taastab Staverly endise hiilguse, lootes panna aluse dünastiale abiellumise kaudu hertsogi tütrega. Iirlane Patrick O’Kelly, kes korraldab Clint Wickhami asju, veenab Ottilat, et ta hakkaks Clint Wickhami väikese tütre guvernandiks ja luuraks mehe järel ebatavalisel ning pahatahtlikul kombel. Kuidas Ottila seob end multimiljonäriga ning päästab mehe tema vaenlaste käest, seda jutustab Barbara Cartlandi neljasaja neljakümne üheksas raamat.

Kogumik koosneb kahest lühiromaanist, mille peategelaseks on kosmoselaevastiku julgeolekuteenistuse poliitohvitser Maxim Nikomedes, kes esimeses loos peab keset teravat ohvitseridevahelist rivaalitsemist ruumilaevas üles leidma ohtliku reeturi, kuid satub teises osas ise süsteemi hammasrataste vahele ning leiab end New Jesusalemma kolooniaplaneedi eriliselt naturalistlikus ja jõhkras koonduslaagris poliitvangi staatuses. «Poliitohvitser» jõudis ilmumise järel Hugo ja Nebula auhinna nominentide sekka. «Poliitvang» pälvis sama au ning kandideeris lisaks veel Theodore Sturgeoni mälestusauhinnale

Romaani tegevus toimub Nikolai I valitsemisajal.Gontšarov häbimärgistab “Oblomovis” pärisorjust, mis kirjaniku arvates läks paratamatult vastu oma lõpule, paljastab maa-aadli mahajäämust ning tardumust ja näitab meile “oblomovlust” kui vene elu suurimat pahet ning häda (peale viinajoomise muidugi). Romaani idee tekkis 1847. aastal. “Peatselt peale “Tavalise loo” ilmumist ajakirjas Sovremennik oli mul valminud “Oblomovi” plaan,” kirjutas Gontšarov mõned ajaühikud hiljem. Kahjuks edenes töö romaani kallal aeglaselt, lausa teosammul, ja suurte vaheaegadega. Katke romaanist, “Oblomovi unenägu”, ilmus trükis veebruaris 1849. a. Romaani esimene osa valmis mustandina 1850. aastal.1.2 – Kirjavigade parandused.