Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.
Книги, похожие на «Андерс Рослунд, Kolm minutit»
Kunstnik Hinno elu uues kodus Kurrul kulgeb nukralt.Tema suur armastus ja salapolitseinik Synne on läinud maffia eest peitu ega anna endast veel märku. Kuigi mehe kaaslaseks on nüüd tema endine abikaasa ja Laurise ema Kady, jääb mees siiski truuks Synnele, sest loodab, et kunagi tuleb naine ikkagi tema juurde tagasi.Igav aga mehel küll pole.Kady on raske iseloomuga, elus kõrvetada saanud naine ja neil tuleb pidevalt ette segaseid olukordi. Seda enam, et Kady otsustab ka hakata kriminalistiks ja välja uurida naabrinoormehe salapärase kadumise. Naine on aga liiga tormakas ja ajab asjad veelgi rohkem sassi. Hinno leiab aga alati neile omapärase ja humoorika lahenduse. Kurbus võib küll hinges olla, aga nalja ja pulli tegemine on mehel ikka veres. Ajuti löövad aga nii Hinnos kui Kadys välja vanad mälestused ja see lükkab neid tumedasse auku tagasi. Kady ei suuda kuidagi sellega leppida, et mees, kelle ta ise hülgas ja teda põhjas, enam ei taha oma endises naises potentsiaalset kallimat näha.Synne tulebki tagasi, aga selleks on enne vaja võidelda ja purustada ohtlik võrk.Ent ohtlikud olukorrad ei jäta neid maha. Viimaks õnnestub Synnel ja Hinnol lahendada Kauri kadumine. Ka Kady rahuneb maha. Kõik saaks nagu korda ja elu on jälle ilus, aga midagi kummalist jääb ikkagi õhku rippuma…
„Ja ma kõndisin kodu poole ja mõtlesin, et võib-olla peaksin ma kõigele vaatamata selle loo kirja panema. Loo Stellast, Alexist, endast ja oma vanematest ning ka Sandist, Amirist ja Tommi Hjeltist. Ja ma mõtlesin, et selles loos peab olema palju rohkem tõtt kui „Sepapargi unistajas“ ja teistes lugudes, mis ma olin kirjutanud. Sest me elasime säärasel ajal, nagu me elasime. Sest et on pimedust ja sest et on valgust. Ja siis järgmine vastumeelne mõte: sellisel juhul tuleb minulgi kohtuda valguse ja pimedusega iseendas.“ Tuntud ja tunnustatud soome-rootsi kirjaniku Kjell Westö (snd 1961) romaani „Väävelkollane taevas“ tegevustik hargneb päikselistest 1960. aastatest meie pimedasse aega. Lihtne Helsingi poiss tutvub maal suvitades jõukasse ja mõjukasse Rabelli suguvõssa kuuluva endavanuse Alexiga. Tänu sellele sõprusele saame lähema pilgu heita suguvõsale ja selle klantspinna all peituvatele saladustele. Poiss armub Alexi õesse Stellasse, nende suhted kestavad aastakümneid, ikka armastades ja tülitsedes, lahku minnes ja kokku saades, kui maailm samal ajal nende ümber muutub ja nende ellu sekkub.See eepiline Helsingi kirjeldus käsitleb põlvkondi, peresuhteid, armastust ja sõprust, kuid näitab ka kriitiliselt, kuidas klass ja keskkond, kust me tuleme, meid mõjutavad ning meie unistusi ja mälestusi kujundavad. Mõjutused tulevad ka meid ümbritsevast maailmast ning taevas, mis lapsepõlves oli süütult sinine, omandab kollakaid toone, millega tuleb õppida elama, ilma et kalgistuks. Romaan on tugevaks jätkuks Westö varasematele teostele, aga pinged ja värvid on veelgi jõulisemad.
„Elunautijad“ on Neshovi-saaga viies raamat, järg romaanidele „Berliini paplid“, „Erakvähid“, „Rohelised aasad“ (eesti keeles kõik 2008) ja „Andestada saab alati“ (2017). Tormod Neshov elab nüüd hooldekodus ja tunneb end seal turvaliselt. Kuid ta on kaitsetu mälestuste ees, mis öösiti tema üle võimust võtavad. Mitte mingi hinna eest ei soovi ta külastada Neshovi, kuigi Torunn on nüüdseks talu üle võtnud ja vana räämas maja on korda saamas. Torunn osaleb üha rohkem Margido matusebüroo tegemistes. Erlend on end ajutiselt töölt vabaks võtnud, et hoida silm peal Klampenborgi villa remondil, ja tema elu oleks puhas nauding, kui Raasukese uued toitumisreeglid seda elu ei segaks.Ragde on kirjutanud järjekordse haarava loo vanadest roostes peresuhetest, mis siiski on sisimas soojad; surmast, mis võib olla järsk ja halastamatu, ja elust, mis peab alati edasi minema. „Elunautijad“ on õrn, kuid jõuline lugu sellest, mis lahutab, ja sellest, mis seob inimesi ning just see teeb teose hingeminevaks tervikuks.Norra kirjanik Anne B. Ragde (snd 1957) on kirjutanud hulgaliselt romaane ja novellikogusid. Tema raamatuid on tõlgitud rohkem kui 20 keelde. Sigrid Undseti eluloo eest pälvis ta Norra kõrgeima kirjandusauhinna. Suurima tunnustuse on ta saavutanud mitmete auhindadega pärjatud Neshovi-raamatutega. Saaga põhjal on valminud ka populaarne telesari. Eesti keeles on samalt autorilt ilmunud ka romaanid „Öine soov“ (2010) ja „Ma teen su nii õnnelikuks“ (2012).
Понравилось, что мы предложили?