Книги, похожие на «Андерс Рослунд, Kolm minutit»

TAGASIPILK KÄIDUD TEELETeekonna lõpul vaadatakse ikka tagasi ja meenutatakse teel läbielatut. Arvan, et mind lapsena kasvatanud vanaisa Alfred, eluaegne eesti keele õpetaja, võiks oma tütrepojaga rahul olla, sest tänu temale hakkasin juba nelja-viie aastasena raamatute ja kirjanduse vastu huvi tundma. Nii olengi läbi elu olnud kahe isanda teener: tehnika, mis andis leiva, ja kirjandus, mis tõi rõõmu ja rahuldust. Oma vanaisale Alfredile pühendan käesoleva raamatu nimiloo – ülevaate tema kodutalu käekäigust läbi aastakümnete, mis ilmub esmakordselt.Peale selle on siia raamatusse koondatud minu põhitöö kõrval kirjutatud lühiproosat, samuti ka paar viimastel aastatel ilmunud, aga ka mõned seni ilmumata lühilood. Novell „Udu teel“ on minu debüütteos, mis märgiti ära 1963. aasta „Loomingu“ novellivõistlusel, kannab tolle ajastu pitserit ja on ära toodud originaalkujul. Jutustusena loetav on ka filmistsenaarium „Tuuline saar“, mis sai 1977. aasta võistlusel II (tol võistlusel kõrgeima) preemia. Režissöör Veljo Käsperi muudetud stsenaariumi järgi valmis sellest „Tallinnfilmis“ 1982. aastal film „Pihlakaväravad“. Novelli „Päevast päeva“ kirjutasin oma toonase ettevõtte Venemaalt tulnud direktori kohta ja see tähendas mulle uue töökoha otsimist. Ka teised lühemad novellid on sündinud tõsielust. Nii et – head lugemist!

"Kõigepealt saad telefonikõne, kus teatatakse, et su laps on röövitud ja sina pead röövima ühe teise lapse. Kui sa seda ei tee, siis nad tapavad ta ära. Kui sa politseisse lähed, siis nad tapavad ta ära. Kui sa kunagi sellest kellelegi räägid, siis nad tapavad ta ära. Sa oled nüüd Ketis.Kett on julm meetod, mille abil kasutatakse ära kõige tähtsamat inimlikku tunnet – võimet armastada – selleks, et raha teha.Edgar Allan Poe ja mitmete teiste auhindadega pärjatud krimikirjaniku Adrian McKinty psühholoogiline thriller on ingliskeelse maailma raamatumüügiedetabeli tipus."

Rootsi aasta parim krimiromaani ja Suurbritannia tõlkekrimi pistoda auhinna pälvinud rahvusvaheline menuk Ta elab kaksikelu. Ühte koos armastatud naise ja kahe väikese pojaga, perega, keda ta tahab iga hinna eest kaitsta. Ja teist, salajast elu, kus teda ähvardab iga päev oht kõik kaotada.Ta on sunnitud ühes Rootsi rangeima režiimiga vanglas võimu enda kätte võtma. Politsei ülesandel. Maffia ülesandel. Ta adub, et nüüdsest peale on ta üksi ega saa kedagi usaldada, ja et sel hetkel, kui ta paljastatakse, muutub ta mõlema poole jaoks ühtemoodi ohtlikuks.Ta nimetab ennast Paulaks. Ta jäeti surema. Selleks et ellu jääda, on tal aega KOLM SEKUNDIT. Nüüd ka kinodes pealkirjaga „Informaator“

See lugu on nähtud läbi kolme õe-venna (10, 13 ja 15 a) silmade. Maal, Eestis, Tallinnas on nad põgenikud ja loo alguses lahkuvad siit – ühte teise maailma. Nende peres on täiskasvanutel erilised võimed ja neilgi on lootust sellisteks saada. Neid kutsutakse nõidadeks.See ei ole tüüpiline fantaasiasaaga, kus kõrgest soost ja ülivõimetega juveniil kogu maailmale ära teeb. Selles loos ei ole lihtsaid probleeme ja vastuseid. Peategelastel ei tule kõik mängeldes välja ja loo lõpus on nad peamiselt natuke vanemad, tõsisemad ja mõne kogemuse võrra rikkamad. See on lugu inimeseks olemisest, kui sul on mingid haruldased võimed. See on lugu valikutest ja vastutuseks, mis eriliseks olemisega kaasas käib.Thor Peterson on pseudonüüm. Autor ei ole algaja, ta on kirjutanud päris palju ja mitte ainult ilukirjandust. Ta hakkas kirjutama seda lugu oma tütrele, kui too oli 12. Tütar on vahepeal 24 saanud. Lähedased ei tahtnud mitte rahul olla sellega, et juba tehtu igaveseks sahtlisse jääb, sest sellest saab paljudele kordamineva romaani. Autori eesmärk pole kunagi olnud mingi müstifikatsioon autori isikuga, ta soovib vaid, et seda loetaks puhtalt lehelt ja lugemist ei segaks tema senise loominguga seotud ootused.