Книги, похожие на «Jakob Mändmets, Kolm laipa lumisel väljal»

Üle aastate kohtuvad õde ja vend. Kaks üksildast hinge tõmbuvad ja põimuvad … Ühtäkki saab selgeks, et hinge ja füüsist ei saa lahus hoida. Keelatud armastus teeb haiget, aga kumb on valusam: elada armastuseta või armastada valet inimest?Madli Lippuri (s 1984) debüütromaan puhastest tunnetest võitis Tänapäevas 2016. aasta romaanivõistlusel esikoha.

„Naise elus koidab kord aeg, mil ta väsib pidevalt häbi tundmast.Ja siis on ta vaba saama selleks, kes ta tegelikult on.”1940. aastal on 19-aastane Vivian Morris just ülikoolist välja visatud. Tüdruku jõukad vanemad saadavad ta New Yorki tädi Pegi juurde, kes on ekstravagantse teatrimaja omanik. Seal tutvub Vivian terve rea eriskummaliste ja karismaatiliste tegelastega. Ent kui Vivian teeb ühe skandaalse vea, pöörab see terve tema maailma pahupidi, nii et tal kulub aastaid, et asjadest lõplikult sotti saada. Kuid viimaks toob see eksisamm talle ka uue arusaamise sellest, mis elu ta päriselt elada tahab ja millist vabadust ta tegelikult ihkab.Menuraamatu „Söö, palveta, armasta” autori hõrk romaan täis glamuuri, armastust ja seiklusi jutustab noorest naisest, kes avastab, et selleks et olla hea inimene, ei pea sugugi olema tubli tüdruk.

Romaani tegevus toimub Nikolai I valitsemisajal.Gontšarov häbimärgistab “Oblomovis” pärisorjust, mis kirjaniku arvates läks paratamatult vastu oma lõpule, paljastab maa-aadli mahajäämust ning tardumust ja näitab meile “oblomovlust” kui vene elu suurimat pahet ning häda (peale viinajoomise muidugi). Romaani idee tekkis 1847. aastal. “Peatselt peale “Tavalise loo” ilmumist ajakirjas Sovremennik oli mul valminud “Oblomovi” plaan,” kirjutas Gontšarov mõned ajaühikud hiljem. Kahjuks edenes töö romaani kallal aeglaselt, lausa teosammul, ja suurte vaheaegadega. Katke romaanist, “Oblomovi unenägu”, ilmus trükis veebruaris 1849. a. Romaani esimene osa valmis mustandina 1850. aastal.1.2 – Kirjavigade parandused.

"Amfiibinimese" autori lugu noorest arstist Marie Laurentist, kes võtab vastu töö professor Kerni juures ja avastab siis, et too uurib, kuidas säilitada elu kehast eraldatud peades. Professor Kern säilitab ka oma õpetaja ja mentori, geniaalse professor Dowelli pead salaja oma laboratooriumis, sundides seda enda heaks teadustöid tegema. Kehast eraldi elava pea motiiv pole küll Beljajevi välja mõeldud, kuid ta teadis ilmselt suurepäraselt, mida võiks tunda kehast eraldi elav pea – kirjanik oli ise aastaid halvatuna voodisse aheldatud. Nii «Amfiibinimesest» kui «Professor Dowelli peast» on tehtud peaaegu sama kuulsad filmiversioonid.