Книги, похожие на «Carl Robert Jakobson, Kolm isamaa kõnet»

“Tõde ja õigus” on A. H. Tammsaare viieosaline romaanisari, kus kujutatakse Eesti ühiskonna arengut 19. teisest poolest kuni 20. sajandi teise kümnendini. Monumentaalteos käsitleb inimese suhet maa, jumala, ühiskonna ja iseendaga.Selles kogumikus on koos kõik «Tõde ja õiguse» viis raamatut.See raamat on spetsiaalselt valmistatud seadmete jaoks, mis toetavad EPUB3 formaati.1.1

Eesti kirjanduses on seniajani ebaproportsionaalselt vähe zombisid ehk siis ebasurnuid, kes kas osavate surnumanajate tahtel või mingite salapäraste loodusnähtuste mõjul hauast välja ronivad – selle tühimiku on Maniakkide Tänav oma verd tarretama paneva raamatuga nüüd täitnud. Autor on kohalikele ulmesõpradele tuntud juba üle kümne aasta. 90ndate lõpus ilmunud mitu novelli kuulutasid omanäolise ja tugeva autori sündi. Esimene pöördumine pikema žanri poole tõi kaasa äramärkimise 2000. aasta romaanivõistlusel teosega „Minu aknad on puust ja seinad paistavad läbi“, mille Eesti fantaasiakirjanduse austajad väga hästi vastu võtsid.

"Vastarannan lumo" seuraa eteläpohjalaista Jaakkolan perhettä, jolla on kahden sukupolven ajan vahvat yhteydet Suomenlahden eteläpuolelle aina Viru-hotellin rakentamisesta Viron itsenäisyyden ajan horjuviin ensiaskeliin. Suomessa vietetyn kulutusjuhlan jälkeen Neuvostoliitto romahtaa ja jouduttaa kuljetusyrittäjä Antti Jaakkolan elämän kohti taloudellista ja henkistä katastrofia. Viro-tietämys Jaakkolan perheessä kasvaa, kun poika Ingo rakastuu setutaustaiseen varieteetanssijaan. Kovia kokeneesta Ingasta sukeutuu suosittu musikaalitähti Suomessa ja Virossa. Evakkomatkat kokenut äiti Anja löytää hengenheimolaisensa tulevasta miniästään. Romaani «Vastarannan lumo» raottaa virolaisen alamaailman pelisääntöjä samalla kun se asettaa suurennuslasin alle suomalaisten pankkien toimintatavat. Niitä pidetään syynä kymmenien tuhansien yritysten konkursseihin ja lukemattomiin itsemurhiin 1990-luvulla. Vastarannan lumo on kertomus myös musiikin parantavasta sekä kansoja ja sukupolvia yhdistävästä vaikutuksesta.

Keskealine Aliis on Prantsusmaalt koju tagasi tulnud ja oma elu uutesse rööbastesse juhtinud. Kuid ühel hetkel tuleb tal naasta lapsepõlvekoju – väikeasulasse, mida ta pole üle kahekümne aasta külastanud. Otsekui virvatulukesed meelitavad mälestused ta ohtlikule alale, kus peitub nii varjatud tundeid, aegunud kuritegusid kui ka võimalus leida tõeline armastus. Kõike seda muidugi siis, kui tal õnnestub toime tulla ootamatult kaela langenud elukoormaga.Müstikahõnguline, romantiline ja humoorikas „… kes pole kunagi söönud homaari“ on mõtteline järg Aliis Jõe 2017. aastal ilmunud teosele „Viimane laev“. Aliis Jõe on telerežissöör Elo Seliranna pseudonüüm.

Teravmeelsete proosapalade väike küllusesarv.Kolk on kirjanik, kes mõistab hästi järgmisi asju: huumor, lühidus, puänt, keelemäng ja muidugi mõista inimesetundmine.