Книги, похожие на «Jaan Kaplinski, Kõik on ime»

Jaan Puhvel (1932) lahkus Eestist 1944. Haritud Euroopas ja Ameerikas, dr. philos. võrdleva keeleteaduse alal Harvardis 1959, vahetult õppust võtnud kuulsalt Georges Dumézililt, luges ta California ülikoolis Los Angeleses muu kõrval ka võrdlevat mütoloogiat. Käesolev teos kujutabki endast ülikooliloengute põhjal kristalliseerunud õpikut, mis ingliskeeli kirja pandult kujunenud üheks klassikaliseks õppevahendiks Uues Maailmas. Autor on teinud käesolevas tõlkes ja töötluses arvukaid muudatusi, silmas pidades eestikeelset lugejat, ent tahtmata monogeneetilisel alusel indoeuroopa võrdleva mütoloogia käsitlust eestikeskselt kiiva keerata. Ülo Valk lisab: Olen veendunud, et professor Puhvli Võrdlev mütoloogia on oma haardeulatuselt ja teaduslikult tõsiduselt tähelepanuväärseim teos, mis kunagi selles valdkonnas eesti keeles avaldatud.

Vana-Kreeka filosoofi Platoni (427 347 e.Kr.) dialoogid on Õhtumaa filosoofia põhi. Tema mahukas kirjalikus pärandis sõnastatud küsimused on jäänud „filosoofia“ põhiküsimusteks tänaseni. Platonil saab filosoofia esmakordselt selgepiirilise sisu kindla uurimisvaldkonnana, mis nõuab kindlat mõtlemismeetodit. Dialoogide ammendamatu mitmekihilisuse ja mitmetimõistetavuse tõttu on Platon endiselt, ka 2350 aastat pärast surma, uuritavamaid „teemasid“ filosoofia ajaloos. Platoni „Teoste“ I köitesse on koondatud kõik seni eesti keeles ilmunud Platoni tervikteosed ja uusi tõlkeid („Phaidon“, „Phaidros“). Raamat annab pildi Platoni eesti keelde tõlkimise ajaloost ja hetkeseisust. „Sokratese apoloogia“ on Platoni kirjanduslik versioon Sokratese kaitsekõnest ateenlaste kohtu ees 399. a. e.Kr. „Kriton“ kajastab Sokratese surma-eelset vestlust sõber Kritoniga, kes püüab teda veenda vanglast põgenema. „Pidusöögi“ vestlusteema on armastus dialoogil on olnud tohutu mõju õhtumaisele „erose“ mõistele. „Charmidese“ keskmes on vooruse olemus. „Euthyphroni“ keskmes jumalakartlikkus ja -vallatus. Esmakordselt eesti keeles ilmuv „Phaidon“, kreeka proosa meistriteoseid, kirjeldab samuti Sokratese viimast päeva enne surma ning on põhiallikaid Platoni hinge- ja ideedeõpetuse tundmaõppimisel. „Phaidroses“ avaneb metafüüsika algne situatsioon (T. Luik).