Книги, похожие на «Liza Marklund, Koht päikese all»

Kogenud politseiuurija Jørn Lier Horsti uus põnevust täis kriminaalromaan.Rannamaastikku katab tihe sügisudu, pimedate akendega suvemajad kükitavad pliihalli mere ääres. Ove Bakkerudil seisab ees viimane rahulik nädalavahetus suvituskohas, enne kui ta talveks maja suleb. Kohale jõudes leiab ta aga eest kaoses suvila, milles on vandaalitsenud murdvargad. Ja naabersuvilast surnuks pekstud mehe.Inspektor William Wisting on groteskseid mõrvu varemgi näinud. Kuid meeleheide, millele ta sel sügisel Stavernis tunnistajaks saab, on tema jaoks uus. Justkui poleks kurja tegijail enam midagi kaotada. Seepärast on talle vastumeelt tütar Line otsus kolida elama ühte neist rannaäärseist suvilaist. Kui siis sealt üksildaselt kaldapealselt järjest mitmeid raskete vigastustega laipu leitakse, kasvab mehe rahutus veelgi. Ja taevast langeb surnud linde.Jørn Lier Horstilt on varem eesti keeles ilmunud inspektor William Wistingu põnevikud «Jahipenid» ja «Koopamees».

Pealtnäha on Kairiti elu üsna kadestamisväärne. Tal on juhtiv töökoht ministeeriumis, kindel elukaaslane ja head sõbrannad. Ootamatu kutse näitab naisele tema elu teise nurga alt. Nii hakkab teistele rahuliku ja stabiilsena tunduv elu mitmest nurgast logisema. Kui Kairit veel kodusesse väikesesse Nootsa alevikku sattudes mõnda vana tuttavat kohtab, pöörduvad mitmedki tahud ta elus pea peale. Naisel tuleb otsustada, kas teistele unistuste eluna tunduv on päriselt ka tema enda unistus? Või on tema elus inimesi ja olukordi, mida tegelikult peaks muutma?Heli Künnapas on praeguseks rohkem kui 20 avaldatud raamatu autor. Nende seas on teoseid erinevas vanuses lugejatele. ,,Homme on ka päev" on tema esimene romaan, mis jõudis romaanivõistlusel äramärgitud tööde hulka ja esmakordselt ilmus 2013.aastal.

See lugu on nähtud läbi kolme õe-venna (10, 13 ja 15 a) silmade. Maal, Eestis, Tallinnas on nad põgenikud ja loo alguses lahkuvad siit – ühte teise maailma. Nende peres on täiskasvanutel erilised võimed ja neilgi on lootust sellisteks saada. Neid kutsutakse nõidadeks.See ei ole tüüpiline fantaasiasaaga, kus kõrgest soost ja ülivõimetega juveniil kogu maailmale ära teeb. Selles loos ei ole lihtsaid probleeme ja vastuseid. Peategelastel ei tule kõik mängeldes välja ja loo lõpus on nad peamiselt natuke vanemad, tõsisemad ja mõne kogemuse võrra rikkamad. See on lugu inimeseks olemisest, kui sul on mingid haruldased võimed. See on lugu valikutest ja vastutuseks, mis eriliseks olemisega kaasas käib.Thor Peterson on pseudonüüm. Autor ei ole algaja, ta on kirjutanud päris palju ja mitte ainult ilukirjandust. Ta hakkas kirjutama seda lugu oma tütrele, kui too oli 12. Tütar on vahepeal 24 saanud. Lähedased ei tahtnud mitte rahul olla sellega, et juba tehtu igaveseks sahtlisse jääb, sest sellest saab paljudele kordamineva romaani. Autori eesmärk pole kunagi olnud mingi müstifikatsioon autori isikuga, ta soovib vaid, et seda loetaks puhtalt lehelt ja lugemist ei segaks tema senise loominguga seotud ootused.

„407 Karaati“ on erootiliste sugemetega psühholoogiline kriminaalromaan, milles segunevad Londoni kõrgseltskond ja Vene allilm. Lugeja satub rahvusvahelise kuritegevuse maailma, kus räpased teod on peidetud säravate maskide taha, kus kõigi põhimõtetel on murdumispunkt ja usaldust saavad endale lubada vaid surnud. Juudi lesele pärandatud briljanti asub jahtima Moskva parim petuskeemide meister, kes kasutab ohvri südame võitmiseks 17nda sajandi Prantsuse õukonna võrgutamiskunsti. Saatuse vangerdus muudab aga paarisuhte painavaks armukolmnurgaks, millest kellelgi pole võimalik tervena välja tulla. Loo pealispinna alt kooruvad välja üha uued ja šokeerivamad infokillud, mis kogu algselt kavandatud süsteemi lõhki löövad. Sündmuste keerises saavad omadest verd ihkavad võõrad ning senised vaenlased avastavad end tahtmatult abimeeste rollis. Londoni kõrgseltskond ja Moskva kriminaalid mõtlevad üksteise võidu välja skeeme, mis neil tekkinud kaoses pinnale aitaks jääda. Just siis, kui situatsioon näitab laabumise tundemärke, selgub, et käimas on elu ja surma piiril balansseeriv topeltmäng, milles ükski osalejatest ei aima, et tegelikult toimub kulisside taga midagi muud. Keegi on salamisi olukorda oma kontrolli all hoidnud. Või kas ikka on?