Книги, похожие на «Sarah J Maas, Klaastroon 3: Tule Pärija»

VAATA SEDA POISSI TROONIL.Ta mängib oma osa hästi. Kulm kortsus, sõrmed paigal, selg sirge. Aga ta pilk ebaleb. Miski ta silmis on rännanud kaugele eemale.TAL ON SURMAHIRM.Hetkeks teeb see mulle rõõmu. Siis mulle meenub –KOLETISED ON KÕIGE OHTLIKUMAD, KUI NAD KARDAVAD.–Mare Barrow on vangis, ilma välguta võimetu ja piinleb oma surmatoonud vigade küüsis. Ta elab poisi armust, keda kunagi armastas ja kes pole täis muud kui valesid ja reeturlikkust. Nüüdseks kuningaks saanud Maven Calore jätkab oma surnud ema sepistatud püüniste punumist, et säilitada kontroll riigi ja oma vangi üle. Sel ajal, kui Mare palees kidakivi koorma all vaevleb, jätkab ta kunagi räbalais uusvereliste ja Punaste punt koondumist, treenimist ja laienemist. Nad valmistuvad sõjaks, suutmata enam kauem saladuskatte all tegutseda. Ja pagendatud prints Cal, kel Mare südamega omad plaanid, ei peatu millegi ees, et tüdrukut tagasi tuua.

„Ma olen siin, härrad.“ Nende sõnadega rebib Phileas Fogg ühe päeva aja hammaste vahelt, et rajada endale teed maailma seikluskirjanduse ajalukku.Phileas Fogg, üks Londoni Reformi klubi iseäralikumaid ja tähelepanuväärsemaid liikmeid, veab 20 000 naelsterlingi peale kihla, et reisib ümber maailma vaid kaheksakümne päevaga. Koos prantslasest teenri Passepartout’, agent Fixi ja nendega teel ühinenud kauni indialanna Audaga seilab ta tormisel merel, murrab läbi džunglite ja üle lumiste mäekurude, kasutades kõikvõimalikke sõiduvahendeid – postilaevu, ronge, vankreid, jahte, kaubalaevu, purjekelku ja elevanti.Jules Verne’i (1828–1905) üks kuulsamaid ja originaalsemaid teoseid on seiklusrikas ja lõbus lugu täis arvukaid ohte ja uskumatuid juhtumisi. On teada, et autor ei saanud ise kunagi Prantsusmaalt ja selle rannikumerest kaugemale, küll aga reisis Aasias ja Vaikse ookeani saartel üks ta sõpru kunstnik Léon Benett, kelle eksootilisi gravüüre kohtame selleski raamatus.

Mary Marie on lahutatud vanemate laps. Mida ta mõtleb ja tunneb, kirjutab ta oma päevikus – selles raamatus. «Isa kutsub mind Mary'ks. Ema kutsub mind Marie'ks. Kõik teised kutsuvad mind Mary Marie'ks. Mu perekonnanimi on Anderson. Olen kolmteist aastat vana ja ma olen iseäralik ja vastuoluline. See tähendab, Sarah ütleb seda. (Sarah on mu vana hoidja.) Ta ütleb, et on seda kusagilt lugenud – et erinevate inimeste lapsed on alati isesugused ja vastuolulised. Ja mu isa ja ema on erinevad ja mina olen nende laps. Ma olen kõik, kes neil on.»