Книги, похожие на «Кристина Ульсон, Klaaslapsed»

Lugu poiss Andist, kes tunneb puudust vanaemast. Kõigil teistel lastel ju ometi on vanaema. Nii ei jää tal üle muud, kui luua endale kujutlustes vanaema, kellega koos satub ta kõikvõimalikesse põnevatesse sündmustesse, kuni nende majja kolib sümpaatne vanaproua, kellest saab Andile peaaegu päris vanaema.

Vana hea Prantsuse muinasjutuklassika

Ühes sügavas laanes elab armas karupere. Karuema, karuisa ja nende kolm karupoega. Karupoeg Lukas on juba seitsmeaastane ja läheb sügisel esimesse klassi.Karupoisil on suur unistus. See teeb teda samal ajal õnnelikuks, aga ka veidi õnnetuks. Nimelt tahab karupoiss saada viiuldajaks. See unistus on viimasel ajal haaranud kõik Lukase mõtted. Karupoiss on õnnelik, et ta leidis nii imeilusa unistuse. Samal ajal on ta õnnetu, sest mitmete sõprade arvates pole karupoja kohmakate käppadega sellist unistust võimalik täita.Mida on vaja, et täita unistus, mis tundub kättesaamatu? Miks püütakse sõprade unistusi lõhkuda? Sellest karupoeg Lukas selles raamatus räägibki. Heli Künnapas on viie lapse ema, kes on ise muusikakoolis akordioni eriala lõpetanud. Ta lapsed õpivad trompetit, klaverit ja viiulit. Heli teab, kuidas unistuste poole püüelda ning teisigi sel teel toetada. Karupoeg Lukase lugu on eluterve ja julgustav igas vanuses lugejatele.

Petronella Õnneseen armastab kõiki loomi. Tema koduküla ümbruskonnas on palju huvitavat ja sünnib imelikke asju ning Petronella uurib igat jälge! Tõelised loomasõbrad peavad tõsiselt riskima, et võtta kinni jultunud munavargad, taltsutada pesukarusid, päästa vaskusse – või lasta end armsatel gupidel musitada.See on kolmas raamat Petronella Õnneseene sarjast, kus varem on ilmunud raamatud „Lugusid loomalastest“ ja „Loodusuurija lood“. Õnneseente juures toimub alati midagi! Loomulikult löövad jälle kaasa ka koer Niit, sõbranna Claudia ja vanaema Anneliese.Raamatu autor Dorothea Flechsig töötas aastaid erinevate ajalehtede ja ajakirjade juures ajakirjanikuna, kirjutades ja avaldades samal ajal ka lasteraamatuid. Ta on lõpetanud stsenaristide kursused ja õpetab täiskasvanutele ja lastele loovat kirjutamist.

Elasid kord mees ja naine, kellel oli seitse last, kõik poisid.Nad oli väga vaesed ja nii suur pere tegi nende olukorda raskemaks, sest ükski lastest ei suutnud endale veel ise leiba teenida. Lisaks tegi neile muret noorim poeg, kes oli väga õrnake ega kõnelenud tihti. Nõnda peeti tegelikult väga arukat poissi hoopis rumalaks. Ta oli ka väga väikene, mistõttu kutsuti teda Pöialpoisiks.