Книги, похожие на «Кристина Ульсон, Klaaslapsed»

Nagu pealkirigi vihjab, sobib „Lapsed ja natuke vanemad” nii lastele kui ka täiskasvanutele. Raamat sisaldab toredaid lookesi, mis enamasti räägivad üsna argistest asjadest. Aga et neid tuttavaid asju vaadeldakse pisut tavapäratu ja humoorika nurga alt, siis muutuvad need hoopistükkis erilisteks ja lustakateks. Näiteks kujuneb harilik poeskäik emaga mõneti kummaliseks ja naljakaks seikluseks, nohu raviks ilmuvad platsi täiesti uutmoodi ninatilgad ja nii edasi. See on nagu perevitamiin – täis parajas koguses igapäevaseid, kasulikke ja lustakaid lugusid. Need lood räägivad emadest, isadest ja lastest. Ning loomulikult jäätistest, kommidest ja sünnipäevatordist.Sandra Heidovi (snd 1976) sulest on varem ilmunud jutustus „Ema, kes armastas kaua magada”. Tema lastejutte on avaldatud ajakirjas Täheke.Raamatule on joonistanud vahvad pildid Anna Ring.

"Öökullilood" on Eesti kirjanike lastejuttude sari. Sihtgrupiks on kõik need, kel vanust seitse-kaheksa-üheksa eluaastat, ent vabalt võib neile numbritele ka nulli lisada. Loodetavasti ei aja need lood haigutama, kuigi sobivad kindlasti ka unejuttudeks. Sarja avaraamatu autor on muusik ja kirjanik Mait Vaik. Toimetanud Mudlum.

Vana hea Prantsuse muinasjutuklassika

Jaak Juske, kelle raamatud Tallinna ja Tartu unustatud lugudest on köitnud paljusid täisvasvanuid, on kirja pannud meie lähiajaloo laste jaoks arusaadavas ja põnevas võtmes.Mis mänge mängiti, kui arvutimänge polnudki? Milliseid komme sõid issid, kui nad olid nii sama vanad kui lapsed praegu? Kuidas sõbraga kinnominek kokku lepiti, kui mobiiltelefon alles ootas leiutamist? Kust tuli meie sinimustvalge lipp ning millised lipud lehvisid siis, kui issid-emmed lapsed olid? Miks vanadel fotodel kõigil lastel ühesugused kaelarätid kaelas on?Juske toob nostalgianaeratuse näole vanematele ja ajab silmad imestusest suureks lastel. Aga miljon miksi, mis lastel muidu täiskasvanute jutu kõrvalt kuulates tekivad, saavad vastuse.Köitvat teksti saadavad ühtaegu teravmeelsed ja lapselikult võluvad illustratsioonid, mille autoriks on noor kunstnik Merilyn Anvelt.

Koolivaheajal tuleb Franzil laagrisse minna. Mida lähemale laagriaeg jõuab, seda vähem ta sinna minna tahab. Franz pole kunagi ilma ema, isa või vanaemata kodust nii pikalt eemal olnud. Laagrisse jõudes selgub aga, et seal on hoopis tore. „Nalja peab saama," ütleb toanaaber Tommi. Ja sellest juba puudust ei tule!