Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.
Книги, похожие на «Айзек Азимов, Kivike taevas. Sari "Sündmuste horisont"»
Autori matkamälestused Virumaale 1935 aastast.[…]„Olen ikka asja peal väljas ja sõidan ka huvi pärast. Tahan tundma õppida, kuidas elatakse mitmes paigas meie kodumaal, ja sellest pärast noortele, kes alles vähe käinud ja näinud, jutustada.”Vanamees ei vasta alul midagi, kobab mööda taskuid, väänab tugeva plotski, siis ütleb juba palju sõbralikumalt:„Ah selle peal siis oled väljas. Aga kevadel käisid siin laiade pükstega noormehed, ütlesid ajalehe juurest olevat, klõpsutasid ülesvõtteid teha ja küsisid veidraid küsimusi. Et laulaksime neile ette mõne parvemeeste laulu. Kas laule maailmas vähe – otsigu raamatuist või laulikuist. Parvetamistöö ei ole laulupidu ega pulmapäev, et siin eri laulud peavad olema. Leivateenistus nagu iga teine töö. Seda tehakse leiva pärast, mitte lõbu pärast. Külatüdrukud kõõritavad heinamaal loogu võttes ka laulu, noor inimene laulab igal pool, ega ta siis tööd laulu pärast tee. Elu nõuab, kõht nõuab, riiet tahad saada, peavari olgu sul pea kohal. Peab vist julge ja osav olema, küsiti. Muidugi pead tundma oma tööd, mõistmata ei saa midagi teha ei parvetamisel ega mujal. Kas mõnikord ka vette kukutakse? Lapsed on need linnainimesed ja ajalehemehed. Muidugi tuleb ka seda ette. Teedki käies kukub inimene, miks siis mitte parvel. Ime, et ta veel seda ei küsinud, kas parvemehed vette kukkudes ka märjaks saavad. He-he…”[…]
Kirjanduskonkursi «Bestseller 2015» võidutöö ilukirjanduse kategoorias Saskia ja Ralph satuvad autoavariis eluohtlikku seisundisse, kuid olles jõudnud taevasse Peetruse ette, tekib suur segadus ja Saskia hing saadetakse Ralphi kehas maa peale tagasi. Saskial on 40 päeva aega, et õppides Ralphina poistekoolis, lahendada mõrvajuhtum, mille tunnistaja poiss oli. Samas ei saa ta kaasa ei Ralphi mälestusi ega kogemusi, nii et tal tuleb hakkama saada võõras kehas ja võõras keskkonnas, kus ta mitte kedagi ei tunne. “Puhkus koomas” on kireva sündmustikuga kiiresti kulgev mõrvamüsteerium, kuid ühtlasi ka noore naise eneseleidmise lugu. *** Olen sündinud 1991. aastal Tallinnas. Jutte ja luuletusi olen ma kirjutanud nii kaua, kui mäletan – alguses käsitsi ja trükitähtedega, siis kirjutusmasinal ja lõpuks arvutiga… mis on väga hea tööriist, sest minu käekirja pole võimalik lugeda ja keskaegses kloostris ei oleks keegi mulle kopeerimiseks ühtegi käsikirja usaldanud. Kirjutamise juures köidab mind kõige rohkem see, kuidas minu tegelaskujud hakkavad elama oma elu ning see, mida nemad tahavad, hakkab erinema sellest, mida nad minu arvates tahtma peaksid. Kui ma parajasti ise ei kirjuta, siis loen teiste kirjutatut, otsides sellist raamatut, millega koos saaks veeta aega hommikuni välja. – Helga-Johanna Kuusler -
Vanaema käib kaunile leedi Valeria Nethertonile peale, et too kohtuks hertsog de Laparde'iga. Tema isa võtab vastu kutse külastada hertsogi lossi ning plaanib oma jahiga Biarritzi seilata. Kuid ratsutamisõnnetus takistab teda ning Valeria tormakas poolvend Tony peab tema asemele astuma. Tony on aga kindlalt otsustanud näha nii uljast kankaani, nagu seda Pariisis tantsitakse, et veenab Valeriat kehastama kahtlase reputatsiooniga naist, et seda Biarritzis Moulin de la Meris vaadata. Nii seob Valeria end ohtliku ettevõtmisega, milles ta kaotab oma südame põnevale krahv de Savinile…
“Fööniksi lapse” teise raamatu sündmused algavad aastal 1244. 26-aastaseks saanud Eleyne, põletusarmid näol ja haavad hinges, püüab Alexanderi kaotamise valust üle saada ja edasi elada. Kaunis naine on julma ajastu ja meeste tujude mängukann, kelle tahtest ei olene midagi. Või siiski?Eleyne jääb ilma paljudest armastatud lähedastest. Nägemused, mis ilmutavad end üha sagedamini ja selgemini, ei aita õudusi ära hoida. Mitte miski ei suuda saatust väärata. Eleyne ootab kogu elu Einioni ettekuulutuse täitumist, kuigi usk, et tema järeltulijast saab alguse võimas kuningatesugu, hakkab kahanema.
Понравилось, что мы предложили?